1917
Eestimaa Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev
14. (1. vkj.) juuli 1917 – 23. aprill 1919
8.–9. märts (23.–24. veebr.) – Petrogradis puhkes üldstreik. Järgnevatel päevadel ühinesid ülestõusnutega sõjaväelased. Ajaloos on need sündmused tuntud Veebruarirevolutsioonina
15. (2.) märts – Venemaal moodustati Ajutine Valitsus eesotsas vürst Georgi Lvoviga. Tsaar Nikolai II loobus troonist
Eesti rahvuslikud ringkonnad reageerisid muutunud olukorrale kiirelt, seades eesmärgiks Eesti autonoomia saavutamise demokraatliku Venemaa koosseisus
„Oli siis küll endastmõistetav, et juba esimesest silmapilgust, kus suure Vene revolutsiooni lahtipuhkemisel 1917. a. veebruari lõpul avanesid uued võimalused Venemaa rahvaste tulevases arengus, minu kujutluses kerkis esile Eesti rahvusliku autonoomia mõte ja valmis kiirelt teostamise suunas. “
Märtsi esimestel päevadel jõudsid rahutused ka Eestisse. Nendest võtsid osa peamiselt tööstustöölised ja vene rahvusest sõdurid. Toimusid streigid, rüüstati vanglaid, politsei- ja kohtuasutusi
Veebruarirevolutsiooni meeleavaldus Tallinnas Raekoja platsil
Tallinna Linnamuuseum
17. (4.) märts – Tartus korraldati Jaan Tõnissoni ja Põhja-Balti keskkomitee eestvedamisel ligi 50 osavõtjaga koosolek. Ajutisele Valitsusele läkitati telegramm, milles paluti astuda samme ajutise valitsuskorra kehtestamiseks Eestimaal laialdase autonoomia alusel
18. (5.) märts – Venemaa Ajutine Valitsus kinnitas Eestimaa kubermangukomissariks Tallinna linnapea Jaan Poska
Jaan Poska
Eesti Rahvusraamatukogu
19. (6.) märts – Tartus Vanemuise seltsimajas toimus Jaan Tõnissoni, Peeter Põllu jt eestvedamisel rahvakoosolek, kus sooviti Venemaale vabariiki ja Eestile autonoomiat
21. (8.) märts – Jaan Tõnisson kohtus Venemaa Ajutise Valitsuse peaministri vürst Georgi Lvoviga arutamaks Eesti rahvuskubermangu ja omavalitsuse küsimust
22. (9.) märts – eesti seltside esindajad asutasid Tallinna Eesti Liidu (esimees Otto Strandman). Liidu liikmed nõudsid Põhja-Liivimaa (Lõuna-Eesti) ühendamist Eestimaa kubermanguga ning ühinenud Eestile autonoomiat. Petrogradist oli kohale sõitnud Riigiduuma liige Jaan Raamot, kaasas kirjalik volitus Venemaa Ajutise Valitsuse peaministrilt vürst Georgi Lvovilt selgitada Tallinnas ja Tartus võimalusi kohaliku omavalitsuse rajamiseks
Venemaa Ajutise Valitsuse poolt Venemaa Riigiduuma liikmele Jaan Raamotile antud volitus, 21. (8. ) märts
Eduard Laaman. Eesti iseseisvuse sünd. Stockholm, 1964.
24.–26. (11.–13.) märts – Tartus toimus Eesti maakondade ja linnade esindajate nõupidamine Eesti autonoomia küsimuses
31. (18.) märts – Petrogradis andsid Jaan Tõnisson, Otto Strandman, Jüri Vilms ja Peeter Põld Venemaa Ajutisele Valitsusele üle Eesti omavalitsuse määruse projekti
8. aprill (26. märts) – Eesti Vabariiklaste Liit korraldas Petrogradis suurmanifestatsiooni, milles osales ligi 40 000 eestlast, sealhulgas 12 000 sõjaväelast
Eestlaste meeleavaldus Petrogradis, 26. märts (8. aprill) 1917
Eesti Vabadussõda 1918–1920. I. Tallinn, 1937.
„Petrogradi eestlaste suuremaks ühiseks aktsiooniks oli 26. märtsi rongkäik Tauria palee ette. Asjaalgatajad isegi ei võinud ette näha kui ilmerikkalt nende ettevõte lõpeb. Demonstrantide ridu korraldati Ohvitseri tänaval Jaani kiriku läheduses. Tol ajal ei olnud demonstratsioonid uudiseks. Neid nähti igapäev mitmeid. Kuid eestlaste meeleavaldus äratas siiski üldist tähelepanu nii oma distsipliini kui osavõtjate hulga poolest. Rongkäigu pikkus oli vähemalt 2 klm. Eriti mõjurikas oli Eesti sõdurite esinemine. Kõigist väeosadest ilma erandita voolasid mehed täies sõjavarustuses kokku. Ka madrused sõjalaevadelt olid esitatud. Rongkäigust võtsid kõik Eesti organisatsioonid osa. Nähtavasti ei olnud kommunism veel suutnud eesti tööliste keskel juuri ajada. Ka töölised olid väljas. Putilovi vabriku mehed kandsid suurt punast lippu, pealkirjaga: Kõigi maade proletaarlased, ühinege! Nii võis seda demonstratsiooni tõesti Eesti üksmeelsuse demonstratsiooniks nimetada. Rongi eesotsas sammusid kaks dekoratiivset kuju: laia punase habemega sõdurid, üks neist tuntud Mihkel Lüll. Tauria palees kandsid meeleavaldajate nõudmised ette prof. Piip ja Aleksander Tamm. “
10. aprill (28. märts) – Tallinna kinos Grand-Marina toimus eestlastest sõjaväelaste algatusel üldine sõjaväelaste koosolek, kus tuldi rahvusväeosade loomise mõttega esmakordselt laiema avalikkuse ette. Moodustati poliitikutest ja sõjameestest ajutine komisjon, hilisema nimega Eesti Sõjaväelaste Büroo
12. aprill (30. märts) – Venemaa Ajutine Valitsus andis välja määruse „Eestimaa kubermangu administratiivse halduse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta“, mille kohaselt ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks eesotsas kubermangukomissariga, nõuandva organina tuli moodustada Ajutine Maanõukogu
Eestimaa kaart enne ühendamist
Карта Прибалтийского края. Рига, [1908?].
Eestimaa kaart pärast ühendamist
Tartu, 1919.
6. mai (23. aprill) – Tallinnas toimunud maakondade ja linnade esindajate nõupidamisel töötati kubermangukomissar Jaan Poska eesistumisel välja Maanõukogu valimise seadus. Valimisseaduse järgi valiti valdades valijamehed, kes maakondade valijameeste koosolekutel või valijatekogudel valisid maakonnanõukogu, maakonnavalitsuse ning saadikud kubermangu Maanõukogusse, üks 20 000 elaniku kohta. Valimised olid üldised ja kaudsed
Eestimaa Kubermangu Teataja, 27. aprill
Tallinnas loodi Eesti Radikaalsotsialistlik Partei (Jüri Vilms, Eduard Laaman jt), mis partei I kongressil nimetati Eesti Tööerakonnaks
13. mai (30. aprill) – Jaan Tõnissoni algatusel kujundati Eesti Rahvameelne Eduerakond ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks
20. (7.) mai – Venemaa Ajutise Valitsuse sõjaminister Aleksandr Kerenski andis ametliku loa 1. eesti polgu loomiseks, mis pidi asuma väljaspool Tallinna. Polgu lõplik komplekteerimine toimus Rakveres
28. (15.) mai – ajalehes Postimees ilmus „Eesti Maarahva Liidu poliitilise eeskava alusjooned“, milles pooldati Venemaa föderatiivset vabariiki, mis koosneks rahvuslik-territoriaalsetest osariikidest
5. juuni (23. mai) – Eestimaa kubermangus toimusid Maanõukogu valimised, valiti valdade valijamehed. Iga vald moodustas ühe valimisringkonna, hääleõigus oli alates 20. eluaastast nii naistel kui meestel. Paljudes valdades ei suudetud valijate nimekirju kokku saada ja seal toimusid valimised alles juuni teisel poolel
13. juuni (31. mai) – Tallinnas asutati Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Ühendus (August Rei, Mihkel Martna jt)
14.–15. (1.–2.) juuni – Rakveres toimus Eesti sõjaväeliste organisatsioonide esindajate konverents, kus valiti ajutine keskorganisatsioon – Eesti Sõjaväelaste Keskbüroo
1.–4. (5.) juuli (18.–21. juuni) – Tallinnas toimus Eesti Sõjaväelaste Keskkomitee korraldusel I ülevenemaaline eesti sõjaväelaste kongress, kus nõuti Eestile autonoomiat Venemaa rahvaste föderatsioonis. Valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee eesotsas Konstantin Pätsiga
7.–8. juuli (24.–25. juuni) – maakondade valijatekogude koosolekul valisid valijamehed Maanõukogu – üks liige 20 000 elaniku kohta. Linnades toimusid valimised augustis-septembris
14. juuli (1. juuli) – Tallinnas Toompea lossi Valges saalis toimus Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu avaistung. Avaistungil osales 39 maapiirkondadest valitud liiget. Kohal viibisid ka merekindluse komandant kontradmiral Pjotr Leskov, Eestimaa rüütelkonna esindaja Julius von Hagemeister ja eesti seltskonnategelased. Maanõukogu liikmeiks olid oma aja juhtivad poliitika- ja ühiskonnategelased. Koosseis peegeldas hästi Eesti poliitilist maastikku – liikmed jagunesid kaheks üsna võrdseks blokiks – demokraatlikuks ja sotsialistlikuks (koos Tööerakonnaga). Peale nende oli ka üksikuid erapooletuid liikmeid, näiteks Konstantin Päts, kes hääletamisel liitus siiski demokraatliku rühmaga
Maanõukogu esimeheks valiti Artur Vallner
August Vallner: Foto: A. Vannas
Rahvusarhiiv
Anna Leetsmann, esimene Eesti seadusandlikku kogusse valitud naine
Rahvusarhiiv
„Maapäeva esimeheks oli Artur Vallner – inimene, kellel mingisuguseid iseäralikke teeneid, samuti ka andeid ei tea olevat; iseloomult õrnatundeline enesearmastaja, intrigant ja karjerist, kõlbas ta vaevalt sellele kohale, kuhu juhus teda oli tõstnud. Juba äärmise erapoolikuse tõttu oli juhataja tool tema jaoks liiga kitsas.“
„Tänasest päevast algab meie kodumaa elus ja ajaloos uus tähtis ajajärk. Uks, mis sada-aastate jooksul seitsme pitseri taga meie ees kinni seisis, on täna lahti läinud ja terve rahva esitus astus temast sisse, et maavalitsemist oma kätte võtta. “
Tervituskõnede järel lauldi „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ ning hüüti kolmekordne hurraa revolutsiooni auks. Läkitati tervitustelegramm Venemaa Ajutisele Valitsusele
Esimesel koosolekul valiti Maanõukogu töökeeleks eesti keel
Jüri Vilms. Kaks ajaloolist päeva Eestis
Päevaleht, 30. juuni
ESIMEHED
Artur Vallner (Valner, Valler), 18.10.1887 Tallinn–4.11.1937
Esimees (14.07.1917–25.10.1917)
Heideti välja 05.02.1919
Otto August Strandman, 30.11.1875 Undla v, Virumaa–16.02.1941 Kadrina
Esimees (25.10.1917–27.11.1918)
Ado (Aadu) Birk, 14.11.1883 Tarvastu v, Viljandimaa – 02.02.1942, Sosva laager, Sverdlovski obl
Ajutine sekretär (14.07.1917–27.07.1917), esimees (24.11.1918–03.02.1919)
Kaarel (Karl) Parts, 05.06.1873 Arula v, Tartumaa – 05.12.1940 Tartu
Esimees (03.02.1919–23.04.1919)
LIIKMED
Johan Mihkel Ainson, 01.07.1873 (vkj) Holstre v, Viljandimaa – 07.07.1962 Kulmbach, Saksamaa
Jaan Anvelt, 18.04.1884 Võisiku v, Viljandimaa – 11.12.1937 Moskva
Heideti välja 05.02.1919
Christian Arro, 25.01.1885 Polli v, Pärnumaa – 21.04.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl
Karl Ast, 19.02.1886 Orava v, Võrumaa – 09.07.1971 New York
Sekretär (27.11.1918–23.04.1919)
Eduard Georg Aule, 28.12.1878 Kabala mõis, Viljandimaa – 07.03.1947 Goslar, Saksamaa
Astus tagasi 20.11.1918, teda asendas Jüri Parik
Karl August Baars, 13.03.1875 Iigaste m, Tartumaa – 27.02.1942 Vjatka laager, Kirovi obl
I abiesimees (27.11.1918–03.02.1919)
Max Woldemar Gustav Eduard Bock, 16.04.1885 Tallinn – 29.04.1948 Reichholzried, Saksamaa
Aleksander Ennemuist, 23.01.1890 Lõve v, Viljandimaa – 12.04.1975 Kehra, Harjumaa
Karl Theodor Grau, 31.10.1884 Soosaare v, Viljandimaa – 18.08.1952 Augsburg, Saksamaa
Jüri Jaakson, 16.01.1870 Uue-Võidu v, Viljandimaa – 20.04.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl
I abiesimees (25.10.1917–27.11.1918)
Juhan Janusson, 28.10.1894 Karksi v, Pärnumaa – 17.01.1967 Tallinn
Rudolf Jaska, 05.12.1891 Mäksa v, Tartumaa – 22.04.1974 Tartu
Sekretäri I abi (27.07.1917–25.10.1917)
Peet Johanson, 21.02.1881 Sürgavere v, Viljandimaa – 1939 Saksamaa
Juhan Kalm, 19.03.1884 Saadjärve v, Tartumaa – 17.07.1953 Woolwich, Kanada
Eduard Kansa (Kansman), 10.10.1887 Paldiski – 02.01.1946 Haapsalu
Herman(n) Kask, ?? Salla v, Virumaa – 16.02.1918
Sekretäri II abi (27.07.1917–25.10.1917), sekretär (25.10.1917–16.02.1918)
Pärast surma asendas teda Mart Meos
Mart Kiirats, 06.01.1884 Tõstamaa v, Pärnumaa – 16.11.1956 Vändra
Sekretär (27.07.1917–25.10.1917)
August Kohver (Koffer), 01.01.1889 Vana-Kariste v, Pärnumaa – 19.08.1942 Ussolje laager, Permi obl
Ivan (Johann, Joann) Koort, 1871, Leisi v, Saaremaa – 08.06.1931 Leisi v, Saaremaa
Hans Johannes Kruus, 22.10.1891 Tartu – 30.06.1976 Tallinn
Juhan (Johan) Kukk, 13.04.1885 Salla v, Virumaa – 04.12.1942 Kargopoli laager, Arhangelski obl
Andres Kurrikoff, 29.10.1863 Pärsti v, Viljandimaa – 13.08.1925 Pärsti v, Viljandimaa
Juhan Kurvits, 13.01.1895 Laatre v, Pärnumaa – 28.03.1953 Chicago
Timotheus (Timofei) Kuusik, 05.01.1863 Hellamaa v, Muhumaa – 14.05.1940 Tallinn
Hugo Jakob Kuusner, 19.03.1887 Pärnu – 23.03.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl
Alates 13.09.1917
Jaan Kärner, 27.05.1891 Kirepi v, Tartumaa – 03.04.1958 Tartu
Nikolai Köstner, 26.03.1889 Luunja v, Tartumaa – 17.02.1959 Kairo
I abiesimees, 25.10.1917–27.11.1918
Juhan (Johannes) Lasn, 29.02.1861 Sauga v, Pärnumaa – 07.01.1930 Pärnu
Tiido Laur(i), 31.12.1882 Kohtla v, Virumaa – 01.08.1930 Tallinn
Anna Leetsmann, 12.10.1888 Kalvi v, Virumaa – 1942 NSVL
Heideti välja 05.02.1919
Johannes Lehman (Leemann), 12.12.1872 Pajusi v, Viljandimaa – ?
Alates 26.11.1918
Villem Maasik, 1883 Vastseliina khk, Võrumaa – 03.09.1919 Irboska
Tööosakonna juhataja (02.08.1917–25.10.1917), töö- ja hooldeosakonna juhataja (25.10.1917–24.02.1918), töö- ja hoolekandeminister (24.02.1918–12.11.1918)
Mihkel Martna, 17.09.1860 Veltsa v, Läänemaa – 23.05.1934 Tallinn
Astus tagasi 26.11.1918
Mart (Märt) Meos, 16.01.1881 Tarvastu v, Viljandimaa – 06.03.1966 Viljandi
Alates 27.11.1918
Volrad Friedrich Mikkelsaar, 22.12.1886 Linnamäe v, Võrumaa – 05.03.1930 Taagepera v, Valgamaa
Victor Alexander Woldemar Neggo (Neggu), 24.12.1890 Kuressaare – 15.06.1942 Permi obl
Sekretäri II abi (25.10.1917–27.11.1918), sekretäri I abi (27.11.1918–03.02.1919)
Aleksander Oinas, 28.12.1887 Tartu – 03.03.1942 Ussolje laager, Permi obl.
Alates 26.11.1918
Alma Ostra-Oinas, 16.09.1886 Vastse-Kuuste v, Tartumaa – 02.11.1960 Inta, Arhangelski obl
Alates 20.11.1918
Aleksei (Ado) Palm, 10.02.1887 Velise v, Läänemaa – 12.02.1942 Nižni Baskuntšak, Astrahani obl
Jüri Parik, 16.04.1889 Uue-Võidu v, Viljandimaa – 21.05.1929 Tallinn
Sekretäri I abi (03.02.1919–23.04.1919)
Alates 26.11.1918
Ants (Anton) (Hans) Piip, 28.02.1884 Tuhalaane v, Viljandimaa – 01.10.1942 Nõrobi laager, Permi obl
Aleksander Podrätshik, 04.05.1888, Konguta v, Tartumaa – 08.02.1921 Pärnu
Peeter Siegfried Nikolaus Põld, 12.07.1878, Puru v, Virumaa – 01.09.1930 Tartu
Alates 26.11.1918
Haridusosakonna juhataja (02.08.1917–24.02.1918), haridusminister (24.02.1918–27.11.1918), II abiesimees (03.02.1919–23.04.1919)
Konstantin Päts, 23.02.1874 Tahkuranna v, Pärnumaa – 18.01.1956 Buraševo, Kalinini obl
Maavalitsuse esimees ja administratiivosakonna juhataja (25.10.1917–24.02. 1918), esimees, siseminister (24.02.1918–12.11.1918), kaubandus- ja tööstusminister (24.02.1918–12.11.1918), peaminister, siseminister (12.11.1918–27.11.1918), peaminister, sõjaminister (27.11.1918–09.05.1919)
Hans Pöhl, 15.08.1876 Sutlepa v, Läänemaa – 22.01.1930 Tallinn
Rootsi rahvusminister (11.12.1918–09.05.1919)
Hans Pöögelmann, 30.12.1875 Aidu v, Viljandimaa – 27.01.1938 NSVL
Heideti välja 05.02.1919
Jaan Raamot, 09.08.1873 Vigala v, Läänemaa – 05.01.1927 Jäneda, Järvamaa
Maavalitsuse üleüldine juhataja (03.08.1917–25.10.1917), põllumajanduse osakonna juhataja (25.10.1917–24.02.1918), põllutöö- ja toitlusminister (24.02.1918–27.11.1918), toitlusminister (27.11.1918–06.02.1919)
Hugo Viktor Paul Raudsepp, 10.07.1883 Vaimastvere v, Tartumaa – 16.09.1952 Taišet, Irkutski obl
Sekretäri I abi (25.10.1917–27.11.1918), sekretäri II abi (27.11.1918–23.04.1919)
Hugo Karl Ferdinand Reiman, 09.01.1887 Tartu – 13.01.1957 Tallinn
Astus tagasi 26.11.1918, teda asendas Aleksander Oinas
Julius Eduard Reintam, 27.01.1883 Kernu v, Harjumaa – 03.07.1965 Nissi v, Harjumaa
Hans Ri(i)berg, 1871 Luiste v, Läänemaa – ?
Ants (Hans Reinhold) Roos, 06.04.1885 Paide – 11.04.1962 New York
Karl Saral, 05.02.1880 Kuigatsi v, Tartumaa – 16.06.1942 Krivošeino raj, Tomski obl.
II abiesimees (27.11.1918–03.02.1919)
Julius Friedrich Seljamaa, 08.04.1883 Sindi v, Pärnumaa – 17.06.1936 Tallinn
Ajutine sekretär (14.07.1917–27.07.1917), I abiesimees (03.02.1919–23.04.1919)
Jaan Sihver, 30.04.1879 Vana-Tänassilma v, Viljandimaa – 28.11.1918 Narva lähedal
Heideti välja 05.02.1919 (postuumselt)
Jaan Teemant, 24.09.1872 Vigala v, Läänemaa – 24.07.1941 Tallinn
I abiesimees (27.07.1917–25.10.1917)
Jaan Treial, 31.01.1896 Vara v, Tartumaa – 11.01.1918
Pärast surma asendas teda Alma Ostra Oinas
Jaan Tõnisson, 22.12.1868 Viljandi v, Viljandimaa – (surmaotsus 02.07.1941)
Portfellita minister (12.11.1918–27.11.1918), täievoliline minister välismaal (27.11.1918–09.05.1919)
Aleksander Veiler, 16.03.1887 Aleksandri v, Harjumaa – 17.10.1950 Toronto
Jüri Vilms, 13.03.1889 Kabala v, Viljandimaa – 13.04.1918 Helsingi
II abiesimees (27.07.1917–25.10.1917)
Karl Johannes Virma, 17.03.1879 Tallinn – 19.11.1942 Kirovi obl
Jaak Ümarik, 18.01.1891 Tuhalaane v, Viljandimaa – 04.11.1981 Tallinn
„Lossi valge saal jäi Maapäeva istungiruumiks. Mõnedes väiksemates kõrvaltubades peeti rühmade koosolekuid. Komisjonide korrapärasest tööst ei tulnud tol ajal veel palju juttu. Omamoodi huvitav asutus oli see esimene Eesti parlament. Isikliku kokkuseade poolest kirju ja juhuslik, tuletas ta rohkem meelde lapitud kuube kui seadusandlikku koda. “
Põhja väerinde arstide tervitus
Rahvusarhiiv
Viru maakonna nõukogu tervitus
Rahvusarhiiv
Valge saal. Foto: Parikas
Rahvusarhiiv
15. (2.) juuli – Tallinnas Estonia teatrisaalis toimus Eestimaa rahvakongress. Saadikuteks olid maaelanikkonda esindavad Maanõukogu valijamehed ning linnavolikogude, ühiskondlike organisatsioonide ja Eesti nõukogude esindajad. Üldpoliitilistes küsimustes ilmnesid kokkutulnute vahel suured erimeelsused. Sotsialistliku ja kommunistliku meelsusega saadikud, kes moodustasid 800 kohalolijast ligi poole, lahkusid saalist. Kohalejäänud väljendasid soovi kindlustada õiguskorda ja vastustada võimu taotlevaid tööliste ja saadikute nõukogusid
16.–17. (3.–4.) juuli – Tallinnas Estonia kontserdisaalis kogunes Eesti rahvuskongress. Kongressil võeti vastu otsus „Eestimaa tulevase korralduse kohta“, milles taotleti rahvastele enesemääramisõigust, Venemaal demokraatliku föderatiivse vabariigi loomist jms
Rahvuskongressi juhatus. Esireas vasakult: William (Villem) Tomingas, Juhan Kukk, Ado Birk, Peeter Põld, Konstantin Päts (esimees), Jüri Vilms, Mihkel Juhkam, Julius Seljamaa. Tagareas: Theodor Käärik, Juhan Kalm, Julius Tarmisto (Grünberg), Adam Randalu (Bachmann)
Rahvusarhiiv
18. (5.)–19. (6.) juuli – Maanõukogu koosolekutel oli päevakorras Maanõukogu kodukorra ning maakonna nõukogude ja Maanõukogu vahekorra töökorralduse arutelu, samuti täidesaatvate organite asutamise küsimus
27. (14.) juuli – Maanõukogu valis abiesimeesteks Jaan Teemanti ja Jüri Vilmsi ning sekretäriks Mart Kiiratsi
Jaan Teemant
Eesti Rahvusraamatukogu
Jüri Vilms
Eesti Rahvusraamatukogu
Mart Kiirats
Eesti Rahvusraamatukogu
28. (15.) juuli – Maanõukogu võttis vastu vallanõukogude valimiste ajutised määrused ja otsused maavalitsuse korralduse kohta
2.–3. august (20.–21. juuli) – moodustati esimene Maavalitsus, mille juhatajaks valiti Jaan Raamot
juhataja – Jaan Raamot
haridusosakonna juhataja – Peeter Põld
põllutööosakonna juhataja – Jaan Raamot
tööosakonna juhataja – Villem Maasik
üleüldisadministratiivse osakonna juhataja – Nikolai Köstner
tervishoiuosakonna juhataja – Konstantin Konik
tehnika osakonna juhataja – Ferdinand Peterson alates 18.10.1917
Jaan Raamot. Foto: Parikas
Rahvusarhiiv
15. (2.) august – Maanõukogu tegi ettepaneku kehtestada koolides emakeelne õppetöö
19. (6.) august – Tallinnas ja Narvas toimusid linnavolikogude valimised
23. (10.) august – Maanõukogu võttis vastu maakonnanõukogude kodukorra
24. (11.) august – Maanõukogu võttis vastu Eestimaa koolivalitsuse ajutise korralduse
Eestimaa Koolivalitsuse ajutine korraldus
Eesti Rahvusraamatukogu
Augustis–septembris saatsid uued linnavolikogud oma esindajad Eesti Maanõukokku, kus saadikute arv tõusis 62-le
7. september (25. aug.) – Maanõukogus oli arutlusel Eesti hetkeolukord. Nii Jaan Tõnisson kui Karl Ast ütlesid välja iseseisvusmõtte
8. september (26. aug.) – Maanõukogu võttis vastu üleskutse „Eestimaa rahvale“, milles soovitati kodumaalt mitte lahkuda
14. (1.) september – Maanõukogu võttis ühehäälselt vastu akti „Maa omavalitsuskondade võimkond (kompetents)“
30. september–3. oktoober (17.–20. sept.) – Tartus asutati iseseisev Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Maanõukogu liikmetest kuulusid parteisse Hans Kruus, Hugo Raudsepp, Aleksander Podrätshik, Hugo Reiman, Jaan Kärner, Jaan Treial, Aleksander Ennemuist
8. oktoober (25. sept.) – sotsiaaldemokraatide fraktsioon tegi ettepaneku Maapäev ümber valida
9. oktoober (26. sept.) – Maanõukogu moodustas autonoomiaseaduse väljatöötamiseks komisjoni koosseisus Hans Piip, Karl Ast, Otto Strandman, Jaan Anvelt, Aleksander Ennemuist, Konstantin Päts, Karl Parts, Jaan Tõnisson, Ado Birk
12.–20. oktoober (29. sept.–7. okt.) – Saksa väed hõivasid Saare-, Hiiu- ja Muhumaa
22. (9.) oktoober – Maanõukogu võttis vastu Eesti Maapäeva valimisseaduse
25. (12.) oktoober – valiti uus Maanõukogu juhatus: esimees Otto Strandman, asetäitjad Jüri Jaakson ja Nikolai Köstner, sekretär Hermann Kask, sekretäri I abi Hugo Raudsepp ja II abi Victor Neggo
Maanõukogu juhatus, valitud 25. (12.) oktoobril 1917. Ülemine rida: Maanõukogu esimees Otto Strandman, I abiesimees Jüri Jaakson, II abiesimees Nikolai Köstner. Alumine rida: Maanõukogu sekretär Herman Kask, sekretäri I abi Hugo Raudsepp, sekretäri II abi Victor Neggo.
Eesti Vabadussõda 1918–1920. I osa. Tallinn, 1937.
Valiti ka uus Maavalitsus, esimees Konstantin Päts
esimees ja administratiivosakonna juhataja – Konstantin Päts
haridusosakonna juhataja – Peeter Põld
tervishoiuosakonna juhataja – Konstantin Konik
rahaasjanduse osakonna juhataja – Johan (Juhan) Kukk
põllumajanduse osakonna juhataja – Jaan Raamot
toitlusosakonna juhataja – Gustav Linkvist
töö- ja hoolekandmise osakonna juhataja – Villem Maasik
26. (13.) oktoober – Maanõukogu võttis vastu resolutsiooni „Eestimaa rahvale!“, mis käsitles Vene vägede rüüstamisi Eesti territooriumil. Mõned päevad hiljem andis Ants Piip Petrogradis Vene valitsusorganeile ning USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Belgia saatkonnale üle Maanõukogu protesti Eesti alal toimepandud Vene vägede rüüstetöö kohta
5. november (23. okt.) – päev varem moodustatud Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee võttis Petrogradi riigipöörde ajaks Tallinnas oma kontrolli alla raudteejaamad, sideasutused jm strateegilised paigad
9. november (27. okt.) – Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee esimehe asetäitja Viktor Kingissepp võttis Eestimaa kubermangukomissarilt Jaan Poskalt asjaajamise üle
11. november (28. okt.) – artiklis „Eesti Asutav Kogu!“ ütles Jaan Tõnisson välja Eesti Vabariigi loomise idee
Jaan Tõnisson
Eesti Rahvusraamatukogu
20. (7.) november – Maanõukogu Vanematekogu otsustas Maanõukogu kokku kutsuda 28. (15.) novembril
25. (12.) november – Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee otsustas Maanõukogu laiali saata, korraldada Eesti Asutava Kogu valimised ning kokku kutsuda Asutav Kogu
Otsus maanõukogu laialisaatmise kohta
Rahvusarhiiv
28. (15.) november – Maanõukogu ajaloolisel istungil otsustati, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle kokkutulekuni on ainsaks kõrgema võimu kandjaks Maanõukogu. Edasiseks tegevuseks anti volitused vanematekogule
„Eesti Maanõukogu tunnistab ennast Eestimaa ainsaks kõrgema võimu kandjaks, kelle määruste ja korralduste järele kõikidel Eestimaal tuleb käia, kuni Maanõukogu poolt demokraatlise valimisseaduse põhjal viibimata kokku kutsutav Eesti Asutav Kogu kokku astub, et Eestimaa riiklist korda kindlaks määrates maal lõplikku seadusandlist valitsuslist võimu luua. “
Koosolekust osavõtjad, 28. (15.) november
Rahvusarhiiv
Pärastlõunal kogunes enamlaste kutsel Toompea lossiplatsile hulgaliselt töölisi ja soldateid, kes nõudsid Maanõukogu kohest laialisaatmist
Juhan Pütsepp. Maapäeva laialisaatmine 15. novembril Toompeal. Õlimaal,1936
Mart Laar. 101 Eesti ajaloo sündmust. Tallinn, 2010.
„Maapäeva laialiajamise aegu juhatasin mina koosolekut. Maapäev tuli kokku looma vormilist alust selleks, et maavalitsus saaks kõrgema võimuna tegutseda. Juba ette lepiti kokku resolutsioonide kohta, nii et koosolek lühike oleks. Oli teada, et töölised tulevad Maapäeva „Toompealt alla veeretama“. Koosolek oli määratud täpselt kella neljaks ja võttis oma programmi 10 minutiga läbi. Enne kui keegi sai laiali minna, olid tööliste salgad lossi ees ja Sihver pidas Vene kiriku trepil miitingut. Tööliste parved hakkasid lossi tulema ja nõudma seletust, mis siin kõneldud. Mulle andsid paar inimest nõu, et mitte nende juurde välja minna. Pärast tuli Kingissepp ise üles ja nõudis, et Maapäeva otsused peavad rahvale teada antama; ühtlasi tegi Kingissepp mulle ettepaneku välja minna. Vahepeal oli juba trepil mõne vastu vägivalda tarvitatud.“
„Kella poole viie paiku pärastlõunal kogunes bolševike kutsel Toompea lossiplatsile hulgaliselt töölisi ja soldateid, kes nõudsid Maanõukogu kohest laialiminekut. Siis aga tormasid Toompeale enamlaste poolt üleskihutatud hulgad, kes Viktor Kingissepa juhatusel pidid Maanõukogu koosoleku vägivallaga laiali ajama. Teatav pettumus nähti valdavat Maanõukogu saali tungivaid inimesi, kui nad nägid, et Maanõukogu koosolek juba oli lõpetatud. “
„Mäletan veel praegugi mõningaid karakteerseid tüüpe nende hulgast, kes lossiplatsil punaste lippude all käratsesid. Meeleolu oli käsigranaatlik ja situatsioon seinaäärne. Tuleb aiva imestada, et saadikutest paljalt mõningad kannatada said – Vilms, Tõnisson, Teemant – ning et too õhtu ilma verevalamiseta mööda läks. Vanemate nõukogu koosolekul, mida pärast Maapäeva laialisaatmist Estonia teatrimajas haritlaste klubi ruumides peeti, seletas Jaan Teemant, et Kingissepp kõikvõimalikud abinõud hulkade rahustamiseks tarvitusele olevat võtnud. Enda kohta ütles Teemant, et tema ainult Kingissepa energilise vahelesegamise tõttu eluga pääsenud.“
november – vanematekogu nimetas Ants Piibu ja Jaan Tõnissoni Maapäeva esindajateks välisriikides ja tegi ülesandeks alustada läbirääkimisi Eesti iseseisvuse tunnustamise asjus
2. detsember (19. nov.) – Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille esimeheks oli Jaan Anvelt, võttis üle Maavalitsuse
4. detsember (21. nov.) – Tartus toimus Eesti tagavarapataljoni toetusel protestimeeleavaldus Maanõukogu laialisaatmise vastu. Pärast meeleavaldust arreteerisid enamlased 40 eesti ohvitseri ja Postimehe toimetaja Jaan Tõnissoni, kes saadeti maalt välja
Eesti tagavarapataljoni protestimeeleavaldus Maanõukogu toetuseks Tartus
Rahvusarhiiv
19. (6.) detsember – alampolkovnik Jaan Soots alustas Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee korraldusel rahvusväeosi ühendava Eesti diviisi formeerimist
24. (11.) detsember – Maanõukogu vanematekogu tunnistas Jaan Tõnissoni, Jaan Poska, Jüri Vilmsi ja Julius Seljamaa Eesti rahva saatkonna täievolilisteks saadikuteks
detsember – enamlaste surve tugevnes, arreteeriti Ajutise Maavalitsuse esimees Konstantin Päts, suleti ajaleht Postimees, alustati mõisamaade ülevõtmist ja tööstusettevõtete riigistamist