3. jaanuar – president Lennart Meri nimetas kaitseväe juhataja kohusetäitjaks kolonel Märt Tiru
8. märts – Riigikogu võttis vastu digitaalallkirja seaduse
14. märts – Riigikogu võttis vastu kaitseväeteenistuse seaduse, mis sätestas ajateenistuse pikkuseks 8–12 kuud
31. märts–9. aprill – rahvaloenduse andmetel elas Eestis alaliselt 1 370 052 inimest, neist 67,9% eestlasi
31. mai – Riigikogu võttis vastu rahvastikuregistri seaduse
1. juuni – Hannoveris avati maailmanäitus EXPO 2000, kus Eestil oli esmakordselt oma paviljon
10. juuni – Eesti Maarahva Erakond, Eesti Maaliit ning Eesti Perede ja Pensionäride Erakond ühinesid Eestimaa Rahvaliiduks. Esimees Villu Reiljan
14. juuni – Riigikogu võttis vastu Eesti Haigekassa seaduse
8. august – Vabariigi Valitsus ja Riigikantselei alustasid tööd Stenbocki majas, Toompea lossikompleks jäi Riigikogu käsutusse
21. september – Riigikogu nimetas kaitseväe juhatajaks kontradmiral Tarmo Kõutsi
15. november – Riigikogu võttis vastu avaliku teabe seaduse
13. detsember – Riigikogu võttis vastu inimgeeniuuringute seaduse, mis reguleerib geenivaramu loomist ja pidamist. Geenivaramu loodi valitsuse otsusega 6. märtsil
14. detsember – Riigikogu võttis vastu liiklusseaduse
„Ma olen kuulnud, et eelmise Jõuluvanaga ei olda rahul, et ta olevat nagu riielnud riigikogulastega. Ma ei usu, et mu eelkäija oleks kordagi tahtnud kuri olla, te ei kuulnud ehk välja seda sõnumit, mis tema jutus sisaldus ja mis tahtis lihtsalt seda, et kõik läheks paremuse poole. Aga kui te tahate saada niisugust Jõuluvana, kellele te ette kirjutate, millest ta võib rääkida ja millest mitte, siis te võite järgmiseks aastaks niisuguse tellida. Kuigi ise te ei lase ju endale suurt midagi ette kirjutada, räägite ikka seda, mida te tahate.“