1944
30. jaanuar – Eesti Omavalitsuse juhi Hjalmar Mäe korraldusel viidi läbi sundmobilisatsioon 1904.–1923. a sündinud meestele
2. veebruar – Punaarmee ületas Narva jõe
7. veebruar – Jüri Uluots esines raadiokõnega, milles kutsus üles eestlasi Punaarmeega võitlema
6. märts – toimusid Nõukogude lennuväe pommirünnakud Narvale, hävis ajalooline kesklinn
9. märts – toimus Nõukogude lennuväe pommirünnak Tallinnale, milles hukkus u 800 inimest ja hävis üle 1500 hoone
Estonia teater pärast pommitamist. Foto: J. Mildebrath
Rahvusarhiiv
Varemed Niguliste ja Harju tänava nurgal. Foto: J. Mildebrath
Rahvusarhiiv
23. märts – asutati Eesti Vabariigi Rahvuskomitee, mis kuulutas end riikliku võimu teostajaks kuni põhiseaduslike organite tegevusse astumiseni
25. märts – Tartu pommitamisel sai surma üle 100 inimese ja purunes 80 hoonet
26. märts – Stockholmis loodi Eesti Komitee, mille ülesandeks oli kontakti pidamine Rootsi ametiasutustega ja hariduselu korraldamine. Juhiks valiti endine Riigikogu esimees Rudolf Penno
Eesti Komitee tegevusest
Eesti Teataja, 10. mai 1947
Eesti Komitee juhatus 1949. aastal
Rahvusarhiiv
aprill – Saksa julgeolekupolitsei arreteeris ligi 400 rahvuslast, sh suure osa Eesti Rahvuskomitee liikmeist
20. aprill – Tallinnas toimus Eesti Vabariigi Valimiskogu salajane koosolek. Valimiskogu konstanteeris, et alates 16. juunist 1940. aastast riigis toimunu on põhiseadusevastane ning Eesti põhiseaduslikud riigiorganid püsivad edasi 16. juuni 1940. aasta koosseisus
26. juuli – Nõukogude väed vallutasid Narva, algasid lahingud Sinimägedes
1. august – Rahvuskomitee deklaratsioon „Eesti rahvale“ jagati rahvale ja kleebiti seintele
„Sangarlikus Vabadussõjas kättevõidetud Eesti Vabariik kestab edasi, vaatamata selle territooriumi okupeerimisele ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud eeskirjade vastaselt siin teostatud vägivallaaktidele. Eesti rahvas pole kunagi loobunud oma riiklikust iseseisvusest. Eesti rahva enda käes on vaba ja iseseisva Eesti õnnelik tulevik. Eesti rahvas tahab endiselt kuuluda iseseisva ja üheõigusliku riigina vabade demokraatlike rahvaste perre, milleks tal on täieline õigus.“
15. (16.) august – Eesti Vabariigi Rahvuskomitee esimeheks valiti Otto Tief
Otto Tief. Foto: Parikas
Rahvusarhiiv
19. august – Jüri Uluots esines raadiokõnega, kus kutsus üles võitlema NSV Liidu pealetungi vastu
Jüri Uluotsa raadiokõne 19. augustil
Eesti Sõna, 20. august
23. august – Petserimaa lahutati Eestist ja liideti Venemaaga (moodustati Vene NFSV Pihkva oblast, mille koosseisu arvati Petserimaa)
25. august – Nõukogude väed vallutasid Tartu
18. september – presidendi kohusetäitja Jüri Uluots nimetas ametisse uue Eesti Vabariigi valitsuse (18.–25.09.1944)
peaministri asetäitja ja siseminister – Otto Tief
haridusminister – Arnold Susi
kaubandus- ja tööstusminister – Rudolf Penno
kohtuminister – Johannes Klesment
põllutööminister – Karl Liidak
rahaminister – Hugo Pärtelpoeg
sotsiaalminister – Voldemar Sumberg
sõjaminister – Johan Holberg
teedeminister – Johannes Pikkov
välisminister – August Rei
minister – Juhan Kaarlimäe
õiguskantsler – Richard Övel
20. september – Eesti Vabariigi Rahvuskomitee lõpetas tegevuse ja andis võimu üle Otto Tiefi valitsusele
22. september – Nõukogude väed vallutasid Tallinna
29. september–24. november – lahingutegevus Lääne-Eesti saartel
10. oktoober – Otto Tief arreteeriti Harjumaal
19. detsember – Nõukogude armee sõdurid maabusid Ruhnus ja sellega oli kogu Eesti territoorium läinud Nõukogude okupatsiooni alla
Saksa okupatsioon asendus Nõukogude okupatsiooniga, 70 000 eestlast põgenes massiterrori eest Läände
Eestirootslaste lahkumine Eestist ja eestlaste elu Rootsi Mölle põgenikekeskuses
Rahvusarhiiv