13. jaanuar – Tallinnas toimus Vene NFSV Ülemnõukogu esimehe Boriss Jeltsini kohtumine Balti riikide juhtidega, ajendatuna veristest sündmustest Vilniuses. Tehti ühisavaldus üksteise riikliku suveräänsuse tunnustamise kohta. Boriss Jeltsin pöördus Vene sõjaväelaste poole üleskutsega hoiduda relvade kasutamisest

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium moodustas Eesti Vabariigi Erakorralise Kaitsenõukogu, mille liikmeiks olid Arnold Rüütel (esimees), Edgar Savisaar ja Ülo Nugis

15. jaanuar – Tallinnas Toompeal, Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel jm toimusid Interrinde ja streigikomitee miitingud. Nõuti Ülemnõukogu ja valitsuse tagasiastumist

18. jaanuar – alustati Toompea kaitseks barrikaadide rajamist

25. jaanuar – Ameerika Ühendriikide Kongress võttis vastu resolutsiooni Balti riikide iseseisvustaotluste toetuseks

24. veebruar – Eestis tähistati taas riiklikult Eesti Vabariigi aastapäeva

1. märts – jõustus Eesti politseiseadus, miilitsa asemel asus tööle politsei

3. märts – toimus Eesti iseseisvusreferendum. Osa võttis 82,86% valimisõiguslikest elanikest ja 77, 83% referendumil osalenuist pooldas iseseisvuse taastamist

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu avaldus
Riigi Teataja

1991. aasta 3. märtsil Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses korraldatud referendumi tulemuse kinnitamise kohta
Riigi Teataja

16. märts – toimus Eesti Kongressi IV istungjärk. Otsustati hakata välja andma Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistusi

29. märts – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel ja välisminister Lennart Meri kohtusid Washingtonis USA presidendi George Bushiga

11. aprill – Eesti Komitee esitas koostööpakkumise Rahvarindele luua Ülemnõukogu ja Eesti Komitee asemel üleminekuperioodi esinduskogu

15. aprill – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu pensioniseaduse

Tallinnas toimus Eesti ja NSV Liidu delegatsioonide kohtumine, kus pandi paika läbirääkimiste graafik, teemad ja töögruppide koosseis. Eesti delegatsioon juht oli Ülo Nugis

25. aprill – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega moodustati Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti grupp

19., 21. mai, 4. juuni – NSV Liidu miilitsa eriüksused ründasid Luhamaa ja Murati piiripunkte

13. juuni – Eesti Ülemnõukogu võttis vastu omandireformi aluste seaduse, et tagastada õigusvastaselt võõrandatud vara

14. juuni – NSV Liidu miilitsa eriüksused ründasid Ikla ja Heinaste piiripunke

19.–22. august – NSV Liidus toimus sõjaväeline riigipöördekatse

19. august – Pihkva 76. õhudessantdiviisi soomuskolonn ületas Luhamaa piiripunkti, dessantväelasi saadeti Tallinna ka lennukiga ja reidile jõudis kaks dessantlaeva

20. august – pealelõunal saabusid dessantväelased Tallinna. Vabatahtlikud asusid julgestama Toompead, raadio- ja telemaja. Rahvarinne korraldas Vabaduse väljakul miitingu, kus nõuti Eestile iseseisvust

Kell 23.03 kinnitas Eesti Ülemnõukogu 69 poolthäälega otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest

Poolt hääletasid: Ülle Aaskivi, Mati Ahven, Andres Ammas, Tõnu Anton, Uno Anton, Lembit Arro, Hillar Eller, Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Illar Hallaste, Liia Hänni, Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Valeri Kois, Mai Kolossova, Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Tiit Käbin, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Enn Leisson, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madisson, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Ülo Nugis, Ants Paju, Eldur Parder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri E. Põld, Enn Põldroos, Koit Raud, Jüri Reinson, Andrus Ristkok, Jüri Rätsep, Arnold Rüütel, Tõnu Saarman, Edgar Savisaar, Hanno Schotter, Lehte Sööt, Aldo Tamm, Rein Tamme, Andres Tarand, Indrek Toome, Enn Tupp, Ain Tähiste, Uno Ugandi, Ülo Uluots, Heinrich Valk, Ants Veetõusme, Rein Veidemann, Helgi Viirelaid, Vaino Väljas

Eesti riiklikust iseseisvusest
Riigi Teataja

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest
Sirp, 23. august

21. august – dessantväelased tungisid teletorni. ETV saated katkesid, Eesti Raadio jätkas tegevust, teletorni lõplikult hõivata ei õnnestunud. Pärast riigipöördekatse ebaõnnestumist lahkusid dessantväelased Eestist

22. august – Island tunnustas Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust. Samal päeval tunnustasid teineteise iseseisvust Eesti ja Leedu, päev hiljem Eesti ja Läti

23. august – valitsus keelustas NLKP ja EKP tegevuse. Raudtee, laevandus ja üleliidulise alluvusega tehased kuulutati Eesti riigi omandiks. Tallinnas võeti maha Lenini kuju

24. august – Vene NFSV president Boriss Jeltsin kirjutas alla seadusele Eesti riikliku iseseisvuse tunnustamise kohta

27. august – Euroopa Ühendus tunnustas Baltimaade iseseisvust

28. august – ilmus Eesti Vabariigi Valitsuse eksiilis deklaratsioon Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse taastamise kohta. Alla kirjutanud: peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Heinrich Mark ja peaministri asetäitja Enno Penno

29. august – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eestis asuvate liidulise ja liidulis-vabariikliku alluvusega ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide vara Eesti Vabariigi omandiks saamise kohta

Eesti ja Rootsi välisministrid avasid esimese välisriigi saatkonnana Tallinnas Rootsi saatkonna

2. september – Ameerika Ühendriigid taastasid Balti riikidega diplomaatilised suhted

3. september – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti Vabariigi kaitsejõudude moodustamisest ja Põhiseadusliku Assamblee valimisest

4. september – Edgar Savisaar ja NSV Liidu KGB esimees Vadim Bakatin kirjutasid alla protokolli KGB likvideerimise kohta Eestis (nn Savisaare-Bakatini leping)

6. september – NSV Liit tunnustas Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust

8. september – Eestimaa Rahvarinne korraldas Tallinna lauluväljakul suurürituse Vabaduse laul

10. september – Eesti võeti Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamise (OSCE) liikmesriigiks

13. september – Tallinnas alustas tegevust Ülemnõukogu ja Eesti Komitee esindajatest moodustatud Põhiseaduse Assamblee

17. september – Eesti, Läti ja Leedu võeti ÜRO liikmeks

1. oktoober – Eesti Panga presidendi ametisse astus Siim Kallas

Käibele tulid Eesti postmargid

12. oktoober – Tallinnas asutati Rahva-Keskerakond. Esimees Edgar Savisaar

17. oktoober – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu maareformi seaduse, mille kohaselt kuulus õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisele, asendamisele või kompenseerimisele endistele omanikele või nende õigusjärglastele

31. oktoober – valitsuse korraldusega taasloodi Kaitsejõudude Peastaap

8. november – Eesti, Läti ja Leedu parlamendisaadikutest moodustati Balti Assamblee

15. november – valitsuse määrusega alustati piirikontrolli maanteedel asuvates majanduspiiri kontrollpunktides, raudtee piirijaamades, Eesti Vabariigi territooriumil asuvates rongides enne või pärast piiri ületamist, rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadamates ja lennujaamades

18. november – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega kehtestati alates 1. detsembrist Eestisse sissesõidu ja väljasõidu ajutine kord ning seati sisse piirikontroll

8. detsember – asutati Eesti Koonderakond. Esimees Jaak Tamm

Asutati erakond Eesti Rohelised. Esimees Jüri Liim

20. detsember – Eesti välisminister Lennart Meri osales esmakordselt Brüsselis NATO välisministrite kohtumisel