15. mai – algas Eesti isikutunnistuste väljavahetamine Nõukogude passide vastu

14.–16. juuni – toimus esimene suurküüditamine, koos 1.–4. juulil toimunud küüditamisega Lääne-Eesti saartelt, viidi Venemaale u 10 000 inimest

22. juuni – Saksamaa alustas sõda NSV Liidu vastu. Mobilisatsiooniga saadeti Eestist Punaarmeesse üle 32 000 1919.-1922. aastal sündinud mehe

26. juuni – Ufaas arreteeriti president Konstantin Päts

28. juuni – Pensas arreteeriti kindral Johan Laidoner

juuli algus – Suvesõda Eestis, iseseisvuse taastamise nimel toimusid metsavendade relvastatud kokkupõrked julgeolekuüksuste ja hävituspataljonlastega

7.–8. juuli – Saksa väed ületasid Eesti lõunapiiri ja jätkasid edasiliikumist

8.–9. juuli – punavägi laskis õhku Tartu Kivisilla, Tartu vanglas tapeti 192 inimest, Kuressaare lossis ja selle ümbruses 90 inimest, Tallinna lähedal Kosel 78 inimest

17. juuli – Adolf Hitleri poolt määrati idaalade (sh Eesti) riigiministriks Alfred Rosenberg

27.–28. juuli – Tartus toimus Jüri Uluotsa eesistumisel Eesti poliitikute koosolek, seal koostatud memorandumis tänati Saksamaad Eesti vabastamise eest ja rõhutati vajadust taastada põhiseaduslik Eesti valitsus

2. august – algas vabatahtliku relvaorganisatsiooni Omakaitse loomine

28. august – Saksa väed vallutasid Tallinna

15. september – väegrupi Nord tagalapiirkonna juhataja jalaväekindral Franz von Roquesi poolt volitati ametisse Eesti Omavalitsus, mille juhiks määrati Hjalmar Mäe

5. detsember – Eesti territoorium anti Saksa sõjaväevõimude kontrolli alt kindralkomissar Karl Siegmund Litzmanni tsiviiljuhtimisele üle