2014
Riigikogu XII koosseis
27. märts 2011 – 23. märts 2015
22. jaanuar – erakonnaseaduse muudatustega alandati erakonna registreerimiseks vajalikku liikmete arvu 1000lt 500ni ja suurendati valimiskünnist mitte ületanud, kuid vähemalt 2% häältest kogunud erakondade riigieelarvelist toetust
5. märts – seoses Vene Föderatsiooni agressiooniga Ukrainas ja Krimmi annekteerimisega arutas Riigikogu olukorda Ukrainas olulise tähtsusega küsimusena ja võttis vastu avalduse Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks
12. märts – Riigikogu võttis vastu seaduse, mis võimaldab rahval esitada Riigikogule pöördumisi (1000 toetusallkirjaga) ning kohustab valdkonnakomisjoni neid arutama
20. märts – Riigikogu juhatuse valimistel sai Riigikogu esimeheks Eiki Nestor, aseesimeesteks Laine Randjärv ja Jüri Ratas
Eiki Nestor. Foto: E. Peinar
Riigikogu fotoarhiiv
26. märts – ametisse astus Taavi Rõivase juhitud valitsus
(26.03.2014–09.04.2015)
peaminister – Taavi Rõivas
haridus- ja teadusminister – Jevgeni Ossinovski
justiitsminister – Andres Anvelt
kaitseminister – Sven Mikser
keskkonnaminister – Keit Pentus-Rosimannus kuni 17.11.2014;
Mati Raidma alates 17.11.2014
kultuuriminister – Urve Tiidus
majandus- ja taristuminister – Urve Palo
väliskaubandus ja ettevõtlusminister – Anne Sulling
põllumajandusminister – Ivari Padar alates 07.04.2014
rahandusminister – Jürgen Ligi kuni 03.11.2014;
Maris Lauri alates 03.11.2014
siseminister – Hanno Pevkur
sotsiaalkaitseminister – Helmen Kütt
tervise- ja tööminister – Urmas Kruuse
välisminister – Urmas Paet kuni 03.11.2014;
Keit Pentus-Rosimannus alates 17.11.2014
25. mai – Euroopa Parlamendi valimised
Euroopa Parlamendi Eesti liikmed aastatel 2014–2019:
Urmas Paet (Reformierakond) – Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon (ADLE/ALDE)
Kaja Kallas (Reformierakond) – Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon (ADLE/ALDE)
Igor Gräzin (alates 5. september 2018, asendas Kaja Kallast)
Ivari Padar (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) – Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis (PSE)
Tunne Kelam (Erakond Isamaaliit) – Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon (EPP/ ED)
Indrek Tarand (üksikkandidaat) – Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon (VERTS/ALE)
Yana Toom (Eesti Keskerakond) – Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon (ADLE/ALDE)
3. september – Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiit Eestisse
Riigikogu esimees Eiki Nestor ja Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama. Foto: R. Velli
Riigikogu fotoarhiiv
„President Ilves, austatud külalised, Eesti rahvas – on suur au olla koos teiega selles ajaloolises linnas sellel kaunil maal. Tänan teid imelise külalislahkuse eest, mis mulle täna osaks on saanud. Ma saan aru, et ilm on alati selline [naer]. Kahetsen vaid seda, et jäin ilma suvel toimunud laulupeost. Ja ma proovin tulla tagasi järgmisel korra, et sellest osa saada. Toon täna endaga kaasa Ameerika rahva sõpruse ning mulle on suureks auks tõsiasi, et olen esimene Ameerika Ühendriikide president, kellel on võimalus sellise kõnega Eesti rahva poole pöörduda. “
20. september – asutati Eesti Vabaerakond. Esimees Andres Herkel
9. oktoober – Riigikogu võttis vastu kooseluseaduse
Kooseluseaduse pooldajad jagavad Riigikogu saadikutele lilli. Foto: E. Peinar
Riigikogu fotoarhiiv
21. oktoober – Riigikogu võttis vastu seaduse, millega kehtestati e-residentsuse institutsioon
19. november – Riigikogu võttis vastu töövõimetoetuse seaduse, millega kehtestati uus töövõime hindamise, töövõimetoetuse maksmise ja tervisekahjustustega inimeste tööturul osalemise kord
„Eesti on riik ja loodetavasti ka jääb selliseks riigiks, kes ei aja mitte kitsalt üksnes oma rahvuslikke huve, vaid oskab näha tervikut, oskab näha ühishuvisid ja olla nende ühishuvide eestkõneleja, isegi sellisel juhul, kui see sisepoliitiliselt võib keeruline olla. See on tegelikult meie Euroopa poliitika üks kõige suuremaid väärtusi, mida tuleks kindlasti hoida.“
„Indiviid ja riik ei ole vastased, nad on partnerid, kes üheskoos oskuslikult tegutsedes võivad saavutada midagi, millest me kõik unistame. Kodanikuühenduste ja avaliku võimu koostöö tekitab võimalusi kodanike huvide, väärtushinnangute ja eesmärkide väljendamiseks ning järgimiseks. Selliselt luuakse pinnas aruteludeks, vastastikuseks abiks ja toimivateks lahendusteks. Kodanikke kuulates ja seeläbi õigeid otsuseid langetades saavutatakse peamine: eesti rahvuse ja kultuuri kestmine ning areng.“
