1940
Riigikogu VI koosseis
(Riigivolikogu ja Riiginõukogu)
7. aprill 1938 – 5. juuli 1940
24. veebruar – Eesti Vabariigi aastapäeva paraad Tallinnas Vabaduse väljakul toimus vaid jalgrivis ning kestis koos kõne ja defileerimisega 25 minutit
Vabariigi 22. aastapäeva paraad Tallinnas
Nädal Pildis, 1940.
Vabariigi 22. aastapäeva paraad Tallinnas
Nädal Pildis, 1940.
9. aprill – Riigikogu võttis vastu Informatsiooni Keskuse seaduse
„Informatsiooni Keskuse ülesannete lähema piiritlemise määrab Vabariigi Valitsus oma otsusega. Informatsiooni Keskuse juhtimise küsimus on lahendatud nii, et Informatsiooni Keskust juhib üks Vabariigi Valitsuse liige Vabariigi Presidendi määramisel. /---/ Seadus näeb ette, et Informatsiooni Keskusel on kaks osakonda: Teadete Osakond ja Ühiskondlik Osakond, ja seadus määrab ühtlasi ka nende osakondade ülesanded. “
„Edasi tahaksin alla kriipsutada, et Vabariigi Valitsus tahab kindlalt jätkata seda erapooletuspoliitikat, mida ta tänini on ajanud Euroopas kestva sõjategevuse jooksul. Meie kui väikeriik ei või ega taha end segada suurte riikide omavahelistesse tülidesse. Seepärast meie välispoliitika ülesandeks jääb, nagu varemgi, hoida meie riigi sõltumatust ja poliitilist iseseisvust, arendades selle sihiga sõprust kõigi rahvastega niihästi poliitiliselt kui ka majanduslikul ja kultuurilisel alal. Arusaadavalt evib selles mõttes meie välispoliitikas eriti väljapaistvat kohta meie suhete korraldamine meie suure idanaabriga, kellega me oleme loonud pool aastat tagasi uutel alustel püsivad vahekorrad Moskva vastastikuse abiandmise pakti kaudu. “
15. mai – Eesti ja NSV Liidu kokkuleppe alusel anti Pakri, Osmussaare, Tahkuna, Ristna, Kõpu ja Sõrve tuletorn NSV Liidu sõjaväebaaside käsutusse
Eesti ja NSV Liidu lipp kõrvuti vardas, juuni 1940
Küllo Arjakas. Eesti lipp. Tallinn, 2013.
9. juuni – NSV Liidu kaitse rahvakomissar marssal Semjon Timošenko ja kindralstaabi ülem marssal Boris Šapošnikov andsid direktiivi Eesti täielikuks blokeerimiseks ja okupeerimiseks
16. juuni – NSV Liidu valitsus esitas Eestile ultimaatumi, milles nõuti Moskvale lojaalse valitsuse moodustamist ja täiendavate väeosade riiki lubamist
Jüri Uluotsa valitsus esitas tagasiastumispalve
17. juuni – Punaarmee üksused jõudsid Tallinna. Algas nõukogude okupatsioon
Täiendav lepe Nõuk. Liiduga vägede paigutamise asjus
Uus Eesti, 17. juuni
N. Liidu väeosade saabumine Eesti suurematesse keskustesse
Uus Eesti, 21. juuni
Punaarmee väeosad Tallinnas
Eesti Vabariik, 1918–1940. Lund, 1968.
21. juuni – nõukogude sõjaväelaste toel toimusid meeleavaldused, et näidata rahva toetust valitsuse vahetusele
President Konstantin Päts vabastas ametist Vabariigi Valitsuse ja nimetas uueks valitsusjuhiks Johannes Vares-Barbaruse. Raadios loeti ette uue valitsuse koosseis
22. juuni – president Konstantin Päts vabastas kindral Johan Laidoneri sõjavägede ülemjuhataja ametikohalt
5. juuli – Riigikogu saadeti laiali. Ilmus presidendi otsus uue Riigivolikogu koosseisu valimise kohta
VI Riigikogu liikmeskonnast käis läbi 125 saadikut, neist Riigivolikogust 82, Riiginõukogust 43. Vaid 29 VI Riigikogu saadikut ehk 23% olid olnud valitud V Riigikoguse. Ehkki ajavahe nende valimiste vahel oli olnud pikem ku tavaliselt, oli tegemist selge murranguga parlamendi kooseisus. Riigivolikogus naissoost saadikuid polnud, Riiginõukogus oli üks naine, peaminister Karl Eenpalu abikaasa Linda Eenpalu. Kõigis Eesti esinduskogudes (siinkohal arvestamata Rahvuskogu) olid osalenud Aleksander Oinas ja Jaan Tõnisson. Riigivolikogu liikmete keskmine vanus Riigivolikogu volituste kehtimahakkamise päeval oli 42 aastat, Riiginõukogu liikmete keskmine vanus oli 54 aastat. Seega olid Riiginõukogu liikmed palju vanemad kui valitud liikmed nii VI kui varasemates parlamentides
Riigikogu VI koosseis võttis vastu 113 seadust, 1 otsuse ja 6 eelarvet
Uued parlamendi walimised kiires korras
Postimees, 6. juuli
14.–15. juuli – uue valitsuse korraldatud Riigivolikogu valimised
19. juuli – kindral Johan Laidoner vahistati ja saadeti Eestist välja asumisele
21. juuli – okupatsioonitingimustes valitud Riigivolikogu avaistung, kus võeti vastu „Deklaratsioon riigivõimust Eestis“ ja „Deklaratsioon pankade ja suurtööstuse natsionaliseerimise kohta“
Okupatsiooni tingimustes valitud Riigivolikogu avaistung. Järgmisel päeval toimunud koosolekul võeti vastu otsus Nõukogude Liiduga ühinemise kohta
Nädal Pildis, 1940.
Eesti Vabariik nimetati ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks
President Konstantin Päts esitas tagasiastumise avalduse ja 23. juulil vabastas Riigivolikogu ta ametist
23. juuli – Riigivolikogu võttis vastu „Deklaratsiooni maa kuulutamisest kogu rahva omanduseks“
30. juuli – president Konstantin Päts vahistati ja saadeti koos perega Eestist välja asumisele
6. august – Eesti inkorporeeriti liiduvabariigina NSV Liitu