26. märts – ametisse astus Friedrich Karl Akeli juhitud vähemusvalitsus
(26.03.1924–16.12.1924)
riigivanem – Friedrich Karl Akel
välisminister – Otto Strandman kuni 14.05.1924
Karl (Kaarel) Robert Pusta alates 06.06.1924
siseminister – Theodor Rõuk
põllutööminister – August Kerem
haridusminister – Hugo-Bernhard Rahamägi
töö- ja hoolekandeminister – Christjan Kaarna
kohtuminister – Rudolf Gabrel
rahaminister – Karl (Kaarel) August Baars, 01.04.–14.05.1924
Otto Strandman, alates 14.05.1924
sõjaminister – Oskar Amberg kuni 18.10.1924
Hans Kurvits, 11.11.–26.11.1924
teedeminister – Karl Kark, surn. 01.12.1924
11. mai – eetrisse läks esimene ringhäälingu katsesaade Haapsalust
1. detsember – kommunistide riigipöördekatse Tallinnas. Valitsusjõudude liikmeid ja tsiviilisikuid hukkus 21, nende hulgas teedeminister Karl Kark
Valitsuse määrusega kehtestati Eestis sõjaseisukord
Kommunistide väljaastumine Tallinnas
Postimees, 1. detsember
„Ometigi tuli suursündmus, mis aset leidis 1. dets. 1924. a., kõigile ootamata. Ka valitsusel puudusid nähtavasti selle kohta andmed, et võib mässuks lahti minna. Igatahes siseminister Th. Rõuk oli veel umbes kaks kuni poolteist nädalat enne mässu olnud arvamusel, et midagi ei ole karta. Ta oli ka politsei öövalvet nõrgendanud.“
16. detsember – ametisse astus Jüri Jaaksoni juhitud valitsus
(16.12.1924–15.12.1925)
riigivanem – Jüri Jaakson
välisminister – Karl (Kaarel) Robert Pusta kuni 05.10.1925
Ado (Aadu) Birk alates 23.10.1925
siseminister – Karl Einbund (Kaarel Eenpalu)
põllutööminister – August Kerem
haridusminister – Hugo-Bernhard Rahamägi
töö- ja hoolekandeminister – Christjan Kaarna
kohtuminister – Rudolf Gabrel
rahaminister – Leo Sepp
sõjaminister – Jaan Soots
teedeminister – Karl Johannes Virma
portfellita minister – Karl Ast
17. detsember – seoses mässukatsega kinnitas sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner Kaitseliidu ajutise põhikirja ja liidu ülemaks kolonel Aleksander Seimani