12. jaanuar – rahvaloenduse andmetel elas Eestis 1 565 662 inimest, sh 963 269 eestlast (61,5 %)

18. jaanuar – Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu keeleseaduse: eesti keel sai riigikeeleks

17. veebruar – Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium kuulutas 24. veebruari iseseisvuspäevaks

24. veebruar – laialdaselt tähistati Eesti Vabariigi 71. aastapäeva. Pika Hermanni torni heisati sinimustvalge lipp

Rahvakoosolekul tegid Eesti Muinsuskaitse Seltsi, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Eesti Kristliku Liidu esindajad üleskutse Eesti kodanike komiteede asutamiseks, Eesti kodanike registreerimiseks ja Eesti Kongressi ettevalmistamiseks

9. märts – Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel mälestati Tallinnas 1944. aasta pommitamise ohvreid

14. märts – Tallinnas, Kohtla-Järvel ja Tartus toimusid Interliikumise organiseeritud meeleavaldused, protestiti isemajandamise, Rahvarinde ja keeleseaduse vastu

25. märts – mälestati 1949. aasta küüditamise ohvreid
Tallinna Linnahallis toimunud küüditamise ohvrite mälestusmiitingul asutati Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liit Memento

26. märts – toimusid NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi valimised. Eestist valitud saadikutest moodustasid enamuse Rahvarinde toetusega kandidaadid

7. mai – asutati Eesti Maaliit. Eestseisuse juhtideks valiti Olev Saveli, Villu Müüripeal ja Arvi Kallakmaa

13.–14. mai – Tallinnas toimus Baltimaade rahvarinnete ühisfoorum – I Balti Assamblee

18. mai – Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu otsused Eesti üleviimisest isemajandamisele alates 1. jaanuarist 1990 ja Molotovi-Ribbentropi pakti õigustühisusest

30. juuni – asutati Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit. Esimees Illar Hallaste

24. juuli–6. august – toimus rahuretk „Eestimaa 89“, millega protestiti Nõukogude Liidu sõjaväe Eestis viibimise vastu

8. august – ENSV Ülemnõukogu võttis vastu kohalike omavalitsuste valimise seaduse, mis nägi ette kaheaastase paiksusenõude nii valijaile kui saadikukandidaatidele

23. august – MRP aastapäeva tähistati Balti ketiga – enam kui 600 km pikkuse inimketi (2 miljonit inimest) moodustamisega läbi kolme Balti riigi Tallinnast Vilniuseni

27. september – asutati Eesti Rojalistlik Partei. Esimees Kalle Kulbok

10. november – ENSV Ülemnõukogu võttis vastu haldusreformi seaduse. Loodi kaheastmeline haldusstruktuur ja mindi üle omavalitsuslikule juhtimissüsteemile

11. november – valiti Eesti Kodanike Peakomitee, eesotsas Tunne Kelamiga

12. november – Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu otsuse ajaloolis-õiguslikust hinnangust Eestis 1940. aastal toimunud sündmuste kohta. Eesti inkorporeerimine NSV Liitu 1940. aastal kuulutati õigustühiseks

16. november – Linnahallis toimus nõukogudemeelsete miiting Eesti NSV Ülemnõukogu 12. novembri otsuse vastu

17. november – ENSV Ülemnõukogu võttis vastu Ülemnõukogu valimise seaduse. Saadikukandidaatide paiksustsensus 10 aastat ja vanuse alammäär 21 aastat

6. detsember – ENSV Ülemnõukogu võttis vastu taluseaduse, mis andis juriidilise aluse talude rajamiseks

Võeti vastu seadus „Eesti NSV valitsuse kohta“ ja otsus „Eesti NSV kodanike sõjaväeteenistuse korraldamisest“

10. detsember – toimusid kohalike omavalitsuste valimised, valdav osa valitud saadikuid toetas Eesti iseseisvumist

15. detsember – Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti Panga taasrajamise kohta. Eesti Pank alustas tööd 1. jaanuaril 1990

24. detsember – NSVL Rahvasaadikute Kongress tunnistas MRP salaprotokolli olemasolu, mõistis selle hukka ja tunnistas protokolli kehtetuks allkirjastamise hetkest

28. detsember – asutati Eesti Pank ja nimetati ametisse panga president Rein Otsason