15.–17. mai – riigivanem Konstantin Päts tegi riigivisiidi Soome presidendile K. J. Ståhlbergile. See oli Eesti riigivanema esimene külaskäik võõrriiki
30. mai – Riigikogu võttis vastu seaduse Piirivalvevalitsuse moodustamise kohta
27. juuni – Riigikogu võttis vastu riigilipu seaduse. Eesti riigilipu normaalsuurus on 105 korda 165 sentimeetrit, laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ning värvid on taevasinine või rukkilillesinine, valge ja must
„Riigikogu peab ise otsustama, kas jätta needsamad värvid ja seesama värvide kord, mis praegu meie lipus on, ehk jälle paigutada valge värv keskele. Väliskommisjonis toonitati, et kui valge värv saab vahele paigutatud, siis ei ole mitte värvide kokkusulamist ja see oleks mere peal palju praktilisem. Tõendati, et praegune lipp selles värvide kokkuseades, nagu ta nüüd on, kui teda vaadata horisondilt, kaotab valge värvi, sinine sulab mustaga kokku, nii et ainult must välja paistab.“
28. juuli – USA tunnustas de jure Eesti Vabariiki
12. september – toimus Riigikogu hoone pidulik avamine (arhitektid Eugen Habermann ja Herbert Johanson)
Riigikogu uue hoone pidulik awamine
Päevaleht, 13. detsember
„Samal ajal, kui suurtükid alles Narva all ja Võru piiril paukusid ja heitluse lõppu veel kaugeltki näha ei olnud, asus Asutav Kogu 1919.aasta suvel praegu pühitsetava parlamendihoone ehitamisele. Ei olnud aega ruumi ega kohta pikalt valida, samuti ka suuri plaanisid ja võistlusprojektisid valmistada. Uue hoone ehitamise peale sundis mõtlema kõige kiiremas korras ruumide kitsikus, milles Asutaval Kogul töötada tuli, ja praeguse hoone kohal vedelenud vanad vangihoone varemed, mille ärakoristamine juba liht ilutunde pärast tarvilik oli ... sellega oleks parlamendi ajutine hoone valmis olnud, kunni kord rahulikumatel aegadel alalise hoone ehitamisele rohkem väljapaistvamal kohal asuda oleks võidud. “
27. oktoober – Riigikogu võttis vastu kodakondsusseaduse
„Sündimine iseenesest on nii juhusline moment inimese elus, et tema mitte veel ära ei määra, kust keegi pärit on. Mina võin sündida ei tea kas või Austraalias või mõnes teises riigis. Nõnda siis see ei tähenda iseenesest mitte, et kodakondsuse suhtes minul miskisugused õigused iseenesest selles riigis tekiks. Sellel lihtsal põhjusel ei või meie kuidagi viisi vastuvõetavaks pidada, et sündimine kuskil kodakondsuse aluseks võiks olla. “
20. november – Riigikogu juhatajaks valiti Konstantin Päts
21. november – Riigikogu kinnitas ametisse Juhan Kuke juhitud valitsuse
(21.11.1922–02.08.1923)
riigivanem – Juhan Kukk
raha- ja kaubandus-tööstusminister – Georg Vestel
siseminister – Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) alates 07.04.1923
sõjaminister – Jaan Soots
põllutööminister – Bernhard Rostfeld (Roostfelt)
teedeminister – Karl Ipsberg
kohtuminister – Jaak Reichmann kuni 17.01.1923
töö- ja hoolekandeminister – Christjan Kaarna
haridusminister – Aleksander Veidermann (Veiderma)
välisminister – Aleksander Hellat alates 28.11.1922
7. detsember – Riigikogu võttis vastu avalike keskkoolide seaduse
„Praeguse kultuuri kõrgust arvesse võttes võiks isegi järeldust teha, et kui meil algkool on sunduslik kõigil oma kestvuse ajal, siis peaks ka keskkool sunduslikuks muutuma. Vähemalt, meie teame, et on olemas maid, kus algkool on pikema vältusega, kui meil, nimelt kaheksaaastane ja see kaheksaaastane algkool on sunduslik. Muidugi ei taha ma sellega öelda, nagu oleks meil mõeldud keskkooli sunduslikuks teha. Üldse ei tulnud see hariduskommisjonis arutuselegi ja ei ole ka kumbagis eelnõus, mis hariduskommisjonile ette pandi, sarnast seisukohta esitatud. Kuid siiski peab keskkooli seaduse loomisel arvesse võtma seda asjaolu, et niisamuti kui algkoolis on kõik õpilased üheõiguslised hariduse saamise suhtes, nii peaks ka keskkool oma uksed avama ilma takistuseta ja võimalikult ilma suurte hõõrumisteta katsuma õpilastele keskkooli haridust anda.“
Usuõpetuse küsimus Riigikogus
Päevaleht, 24. detsember
28. detsember – Eestis Vabariigi esimene rahvaloendus. Rahvaloenduse andmetel elas Eestis 1 107 059 inimest