Riigikogu XIV koosseis 
30. märts 2019 – 31. märts 2023 

18. jaanuar – Riigikogu võttis vastu avalduse „Ukraina territoriaalse terviklikkuse toetuseks“

9. veebruar – Riigikogu võttis vastu riikliku pensionikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, millega suurendatakse rahvapensioni määra, pensioni baasosa ja laste kasvatamise eest makstavat pensionilisa

23. veebruar – Riigikogu võttis vastu avalduse „Venemaa Föderatsiooni agressioonist Ukraina vastu“

24. veebruar – algas Venemaa relvajõudude täiemahuline sissetung Ukrainasse

14. märts – Riigikogu tegi pöördumise Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide ning teiste riikide parlamentide poole, milles mh kutsutakse üles Venemaale sanktsioonide kehtestamisele ning soovitatakse toetada Ukraina Euroopa Liidu ja NATOga liitumist

17. märts – Riigikogu juhatuse valimistel valiti Riigikogu esimeheks Jüri Ratas ning aseesimeesteks Hanno Pevkur ja Martin Helme

13. aprill – Riigikogu võttis vastu tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse, mis hakkab kehtima 1. juulil 2024 ja millega kehtestatakse patsiendikindlustuse süsteem, mis kujutab endast tervishoiuteenuse osutajate kohustuslikku vastutuskindlustust. Seadusesse lisati vaktsiinikindlustuse sätted, mille eesmärk on võimalus lihtsustatud korras hüvitada inimestele vaktsineerimise tagajärjel tekkinud raske tervisekahjustus

21. aprill – karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (agressiooni toetamine) kohaselt nimetati kuriteoks välisriigi agressiooniaktiga liitumine, selles osalemine ja selle toetamine ning agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avalik eksponeerimine neid tegusid toetaval või õigustaval viisil väärteoks

Riigikogu võttis vastu avalduse „Venemaa Föderatsiooni sõjakuritegudest ja genotsiidist Ukrainas“

18. mai – Riigikogu võttis vastu karistusseadustiku, perekonnaseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus (seksuaalse enesemääramise ja abiellumise eapiiri muutmine), mille kohaselt tõuseb seksuaalse enesemääramise vanusepiir seniselt 14 aastalt 16 eluaastale

30. mai – Riigikogu võttis vastu toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse, mis tagab erivajadustega inimestele toodete ja teenuste tarbimisvõimalused

3. juuni – president Alar Karis vabastas peaminister Kaja Kallase ettepanekul ametist seitse Keskerakonna ministrit

6. juuni – Riigikogu võttis vastu Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seaduse, millega anti Eesti Hoiuraamatukogu ja Eesti Pimedate Raamatukogu ülesanded üle Eesti Rahvusraamatukogule

6. juuli – Riigikogu võttis vastu „Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist käsitlevate Põhja-Atlandi lepingu protokollide heakskiitmise seaduse“

 

18.  juuli – ametisse astus Kaja Kallase teine valitsus (18.07.2022–17.04.2023)

peaminister – Kaja Kallas
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister – Kristjan Järvan
haridus- ja teadusminister – Tõnis Lukas
justiitsminister – Lea Danilson-Järg
kaitseminister – Hanno Pevkur
keskkonnaminister – Madis Kallaskultuuriminister – Piret Hartman
maaeluminister – Urmas Kruuse
majandus- ja taristuminister – Riina Sikkut
rahandusminister – Keit Pentus-Rosimannus kuni 19.10.2022; Annely Akkermann alates 19.10.2022
riigihalduse minister – Riina Solman
siseminister – Lauri Läänemets
sotsiaalkaitseminister – Signe Riisalo
tervise- ja tööminister – Peep Peterson
välisminister – Urmas Reinsalu 

19. juuli – Helir-Valdor Seeder ja Martin Helme said erakorralistel valimistel Riigikogu aseesimeesteks 

19. juuli – Riigikogu võttis vastu „Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse“, millega võimaldatakse inimsusevastase kuriteo või agressioonikuriteo sooritanud isikult ning isikult, kelle kuulumine sõjalisse organisatsiooni kujutab julgeolekuohtu, võtta ära kodakondsus 

15. september – Riigikogu võttis vastu elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse, millega anti kodutarbijatele võimalus osta elektrit kontrollitud tootmishinnaga ehk universaalteenusena

18. oktoober – Riigikogu võttis vastu avalduse „Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest“

7. detsember – Riigikogus võeti vastu pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seadus, mille kohaselt 30. jaanuar kuulutati eesti kirjanduse päevaks ja 30. jaanuar ja ning üldlaulu- ja -tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päevad kuulutati lipu päevadeks

Riigikogu võttis vastu sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse, mille kohaselt üldhooldusteenuse rahastamisel katab osa kulusid kohalik omavalitsus 

12. detsember – Riigikogu võttis vastu eestikeelsele õppele ülemineku seaduse. Seaduse kohaselt lähevad esimesena eestikeelsele õppele üle 2024/2025. õppeaastal lasteaiad ning 1. ja 4. klassid. Kool on kohustatud tagama ülemineku eestikeelsele õppele 10. klassis hiljemalt 2030/2031., 11. klassis hiljemalt 2031/2032. ja 12. klassis hiljemalt 2032/2033. õppeaastaks

14. detsember – Riigikogu võttis vastu ohvriabi seaduse, millega lisati uued teenused: psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumites, seksuaalvägivalla kriisiabi, taastava õiguse teenused ja vägivallast loobumise toetamine

2022. aastal saabus Eestisse 42 022 inimest, neist 31 584 olid sõja tagajärjel Ukrainast pärit elanikud