2020. aastal oli Eesti eesistuja nii Balti Assamblees kui ka Balti Ministrite Nõukogus. Eesistumise prioriteedid olid regionaalne julgeolek, ühenduvus, sealhulgas regionaalsed energia- ja transpordiprojektid ning digikoostöö, kliimamuutused ja keskkonnaküsimused ning kultuuri- ja tervishoiualane koostöö
19. veebruar – Riigikogu võttis vastu avalduse „Ajaloomälust ja ajaloo võltsimisest“, kus mõisteti hukka Molotovi-Ribbentropi pakt koos salaprotokollidega ning sellele järgnenud Balti riikide okupeerimine, tauniti Venemaa Föderatsiooni võimude katseid ümber kirjutada ajalugu ning rõhutati nende tegevuste tähtsust, millega soodustatakse ajaloomälu ja mäletamist Eestis ning Euroopa Liidu liikmesriikides
11. märts – Riigikogu võttis muutmata kujul uuesti vastu kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse, millega tehti muudatusi teise pensionisamba regulatsioonis. Pensionireformi jõustumisel muutus teise sambaga liitumine või sealt välja astumine kõigile vabatahtlikuks
12. märts – seoses koroonapandeemiaga kehtestas Vabariigi Valitsus eriolukorra. Elukorralduse muutus puudutas muu hulgas koole, kultuurielu ja laevareise, keelati avalike ürituste korraldamine
„Mõne nädala eest rääkisime hädaolukorra ohust. Väga austatud Riigikogu! Arvestades praegust maailma epidemioloogilist olukorda ja koroonaviiruse levikut Euroopas, kasvavaid ohte Eesti majandusele, ettevõtlussektori tarneahelate raskusi, sise- ja välispoliitilisi väljakutseid ning erinevate riigiasutuste senisest operatiivsema juhtimise struktuuri vajadust, võib minu hinnangul selgelt öelda, et oleme tegelikult jõudnud hädaolukorda, aga me saame sellest ühiskonnana ja igaühe kaasabil üle. “
19. märts – Vabariigi Valitsus kiitis heaks koroonaviiruse levikuga seotud majanduslikud meetmed, eesmärgiga leevendada kahjusid, stimuleerida majandust ning kiirendada kriisist välja tulemist
25. märts – Riigikogu juhatuse valimistel valiti Riigikogu esimeheks Henn Põlluaas ning aseesimeesteks Helir-Valdor Seeder ja Siim Kallas
aprill – Riigikogu muutis seoses COVID-19 pandeemiaga eriolukorra ajaks või muuks määratud ajaks 20 maksundust, kindlustust, sotsiaaltoetusi ja pensione reguleerivat seadust, mh alandati elektri ja teatud kütuste aktsiisimäärasid
1. aprill – pärast viieaastast üleminekuperioodi jõustus apteegireform (Apteegiteenuse osutamise kohustamise tingimused ja kord), millega lahutati ravimite jae- ja hulgimüük ning apteekide pidamise õigus jäi üksnes apteekidele
mai – Eesti oli ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja. Fookuses olid rahvusvahelise õiguse põhimõtetest kinnipidamine, koroonakriisiga tegelemine, Julgeolekunõukogu läbipaistvuse tagamine ja uute julgeolekuohtude küsimuse tõstatamine
13. mai – Riigikogu muutis hädaolukorra seadust ja nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust sätetega, mis puudutasid uudset ohtlikku nakkushaigust ning Terviseameti ja valitsuse õigusi hädaolukorras, karantiini ja liikumispiirangute kehtestamisel ning haldusaktide andmisel
19. mai – Riigikogus toimus Eesti välispoliitika arengukava 2030 arutelu
„Meie välispoliitika eesmärgid, nagu ma ütlesin, on: esimene on riiklik iseseisvus, teine on rahvusriik. Siin nagu tekkis mingi poleemika, kas meil on kodanike riik või rahvuse riik. Need asjad ei välista teineteist. Eestis elavad väga erinevad rahvused ja ka mina ei ole eestlane, kuid ma olen väga tugevalt ja resoluutselt selle poolt, et Eesti on eestlaste rahvusriik, sest mitte kusagil mujal eestlastele riiki ei ole. Venelastel, juutidel, ukrainlastel on omad riigid. Eesti rahvusriik tähendab seda, et riigil on teatud kohustused eestluse, eesti kultuuri, eesti keele ja nii edasi osas. “
20. mai – Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestati seoses koroonapandeemiaga võimalus viia läbi kaugosalusega Riigikogu istungeid, kus Riigikogu liikmed ja teised istungil osalevad isikud saavad osaleda elektrooniliste vahendite abil istungil füüsiliselt kohal viibimata
3. juuni – välismaalaste seadust täiendades loodi nn diginomaadi viisa, mis võimaldab Eestis viisa alusel töötada inimestel, kelle töö ei sõltu elukohast (elukohariigist)
25. august – Riigikogu võttis vastu avalduse „Demokraatia ja kodanikuühiskonna toetuseks Valgevenes“
„Mis saab Eesti parlamendist ja demokraatiast tulevikus? Mulle tundub, et on veel mitu ühist väljakutset, mida peame sügavamalt teadvustama ja millele püüdma vastata. Üks neist on suurem paindlikkus ja aktiivsus parlamenditöös. Me peame Riigikogus rääkima samadel teemadel, mille üle arutab rahvas. Nendest teemadest tuleb rääkida õigel ajal, mitte suure hilinemisega. Vastasel juhul elame omaette mullis ning kapseldume valesti seatud prioriteetide täitmisesse. Riigikogu peaks võtma endale senisest suurema rolli seaduseelnõude algatamisel. Nagu COVID-19 puhul nägime, on kiireloomuliste küsimuste kohene ajakavva võtmine ja nende lahendamine tihtipeale eluliselt oluline. Muidugi ei tohi aga asju üle dramatiseerida. Vaja on tasakaalustatud lähenemisviisi. “
12. november – võeti vastu pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seadus. Esimesse lisati lastekaitsepäev 1. juunil. Eesti lipu seadusesse lisati lipupäevadena 1. juuni ja septembrikuu teine pühapäev – vanavanemate päev
„Kriisi ei saa juhtida nii, et tehakse ainult populaarseid otsuseid. Inimestele meeldivad üldiselt otsused, mis tähendavad, et nemad oma käitumist muutma ei pea. Populaarsel otsusel, mille alusel paljud inimesed oma käitumist muutma ei pea, ei ole mõju ka viiruse leviku tõkestamisele. Nii et tehes populaarseid otsuseid ja ainult populaarseid otsuseid, ei jõua me eesmärgile tõkestada viiruse levikut. “
detsember – tegevust alustas sektoritevaheline koostööplatvorm Rohetiiger, mille eesmärk on tasakaalus majanduse plaani koostamine, selle õpetamine ja rakendamine. Rohetiiger taotleb rohelist arenguhüpet Eesti ühiskonnas, tehes koostööd neljal suunal – ettevõtjad, avalik sektor, vabakond ja üksikisikud
16. detsember – autoriõiguse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse muutmise seadusega (nn tühja kasseti tasu süsteemi muutmine ning Patendiameti ülesannete laiendamine) sätestati, et kogutav tasu peab tagama autoritele, teoste esitajatele, fonogrammitootjatele ja filmi esmasalvestuse tootjatele õiglase hüvitise kahju eest, mis neile hinnanguliselt tekib nende varaliste õiguste piiramise tõttu ja milles võetakse arvesse, kui palju isiklikeks vajadusteks koopiaid tehakse
27. detsember – Eestis tehti esimene Covid-19 vaktsiinisüst