1937
Rahvuskogu 18. veebruar – 17. august 1937
5. veebruar – võeti vastu uus sõjaväeteenistuse seadus. Muuhulgas jäeti sõjaväelased ilma õigusest osaleda rahvahääletusel, riigivanema, Riigikogu ja teiste rahvaesinduste valimistel
18. veebruar – toimus Rahvuskogu avakoosolek
Rahvuskogu esimene päev
Päevaleht, 18. veebruar
ESIMENE KODA – JUHATUS
Esimees: Jüri Uluots
I abiesimees: Jakob Kristelstein
II abiesimees: Heinrich-Eduard Lauri
TEINE KODA – JUHATUS
Esimees: Mihkel Pung
I abiesimees: Aleksander Tõnisson
II abiesimees: Anton Palvadre
ESIMENE KODA – LIIKMED
Aleksander Arak, 01.02.1883 Helme v, Viljandimaa – 02.12.1969
Eduard Arnover, 15.12.1899 Märjamaa (Loodna) v, Läänemaa – 26.08.1942 Sõktõvkar, Komi ANSV
Taavet (David) Avarmaa (Akermann), 22.09.1900 Tahkuranna v, Pärnumaa – 01.10.1982 Haapsalu
Kaarel (Karl) August Eenpalu (Einbund), 28.05.1888 Vesneri v, Tartumaa – 27.01.1942 Vjatka laager, Kirovi obl
Siseminister (25.08.1934–09.05.1938)
Peaministri asetäitja (27.08.1934–09.05.1938)
Ernst Haabpiht (Habicht), 21.08.1898 Helme v, Viljandimaa – 04.05.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl (hukati)
Mihkel Hansen, 29.12.1904 Lelle v, Pärnumaa – 20.11.2004 Toronto
Johan Hansing, 10.10.1888 Narva – 24.07.1941 Sverdlovski obl
Jaan Järve, 23.09.1896 Ulila v, Tartumaa – 13.02.1945 Freudenstadt, Saksamaa
August Jürima (Jürman(n)), 08.02.1902 Pajusi v, Viljandimaa – 09.01.1947 Erlangen, Saksamaa
August Jürima (Jürman(n)), 22.08.1887 Vaimastevete v, Tartumaa – 15.08.1942 Vjatka laager, Kirovi obl
Mihkel (Mihail) Jüris (Jürisson), 11.09.1907 Hellamaa v, Muhumaa – 22.10.1997 Stockholm
Juhan (Johann) Kaarlimäe (Karlsberg), 21.11.1901 Vana-Vändra v, Pärnumaa – 05.02.1977 Raikküla kn, Rapla raj
Valter-Gerhard Kadarik (Freimann), 25.07.1898 Juuru v, Harjumaa – 11.07.1975 Juuru kn, Rapla raj
Jakob Kalju, 29.03.1903 Järvesuu v, Petserimaa – 20.04.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl
Jakob Kalle, 09.04.1896 – 20.04.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl (hukati)
Alo (Aleksander-Oskar) Karineel (Kornel(l)), 14.01.1892 Vastse-Antsla v, Võrumaa – 02.04.1942 Suhhobezvodnaja jaam, Gorki obl (hukati)
Karl Ferdinand Karlson, 16.03.1875 Laeva v, Tartumaa – 14.11.1941 Verhoturje, Sverdlovski obl
Oskar Kask, 07.01.1898 Pärnu – 13.04.1942 Sverdlovski vangla (hukati)
Sotsiaalminister (16.03.1936–09.05.1938)
Artur Leonhard Kasterpalu, 14.07.1897 Jõgisoo v, Läänemaa – 02.06.1942 Sverdlovsk (hukati)
Tõnis Kint (Kind), 17.08.1896 Taevere v, Viljandimaa – 05.01.1991 Örnsköldsvik, Rootsi
August Kohver (Koffer), 01.01.1889 Vana-Kariste v, Võrumaa – 19.08.1942, Ussolje laager, Molotovi (Permi) obl
Jaan Kokk, 20.12.1903 Mõniste v, Võrumaa – 10.04.1942 Sverdlovski vangla (hukati)
Lembit (Vassil) Kolk, 05.10.1907 Muhu-Suure v, Muhumaa – 13.04.2003 Toronto
Karl (Kaarel) Eduard Kompus, 03.04.1903 Kambja v, Tartumaa – 25.08.1942 Sverdlovski obl (hukati)
Evald Konno, 13.02.1897 Tartu – 20.04.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl (hukati)
Valter Krimm, 21.12.1902 Undla v, Virumaa – ??.08.1944 (jäi omakaitseväelasena rindel kadunuks)
Jakob Kristelstein, 16.05.1889 Kadrina khk, Virumaa – 31.05.1968 Tallinn
Esimese Koja I abiesimees
Kustav (Gustav) Aleksander Kurg, 03.03.1902 Nehatu v, Harjumaa – 27.11.1992 Toronto
Mih(h)ail Kurtschinski (Kurtschinsky), 12.10.1876 Kaluuga kub, Venemaa – 12.06.1939 Tartu
Peeter Kõpp, 03.04.1888 Kärstna v, Viljandimaa – 20.08.1960 Chicago
August Laur, 09.10.1886 Vana-Põltsamaa v, Viljandimaa – 08.05.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl
Heinrich Eduard Lauri, 11.12.1890 Paasvere v, Virumaa – 08.02.1942 Lesnoi, Kirovi obl
Esimese Koja II abiesimees
August Lepik (Leppik), 06.02.1881 Avanduse v, Virumaa – 27.02.1955 Eesti
Arthur Alexander Linari (Linholm), 12.01.1903 Tallinn – 25.10.1983 Toronto
Oskar Lõvi, 06.02.1903 Tallinn – 02.09.1942 Sverdlovsk (hukati)
August Miljan, 07.09.1889 Pilkuse v, Tartumaa – 25.08.1973 Tartu
Alfred Julius Mõttus, 12.09.1886 Taheva v, Võrumaa – 04.10.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl
Alfred Mäeloog, 08.09.1885 Tartu – 06.01.1955 Sydney
August Mälk, 04.10.1900 Lümanda v, Saaremaa – 19.12.1987 Stockholm
Enn (Nikolai) Nurmiste (Neuhaus), 13.07.1894 Tallinn – 03.03.1968 Tallinn
Ants (Hans) Oidermaa (Oidermann), 02.12.1891 Sauga v, Pärnumaa – (surmaotsus 02.07.1941 Tallinn, Nõukogude võimu poolt)
Ludvig Ojaveski (Mühlbach), 26.04.1892 Kõnnu v, Harjumaa – 06.08.1940 Tallinn – Nõmme (enesetapp)
Aleksander Ossipov, 26.08.1890 – 21.12.1941 Kirov (hukati)
Jüri (Georg) Ottas, 14.10.1885 Vana-Kuuste v, Tartumaa – 13.04.1942 Kirovi obl
Johannes Paabusk (Pabusk), 09.06.1891 Räpina v, Võrumaa – ?
Karl Eduard Pajos (Pajus), 02.07.1894 Rakvere v, Virumaa – 23.05.1953 Ussolje laager, Molotovi (Permi) obl
Johannes Perens, 26.09.1906 Torgu v, Saaremaa – 25.12.1941 Ussolje laager, Molotovi (Permi) obl
Juhan (Johannes) Piirimaa (Preimuth), 09.02.1898 Püssi v, Virumaa – ?
Johan (Juhan) Pitka, 19.02.1872 Võhmuta v, Järvamaa – ??.09.1944 Eesti
Otto Pukk, 29.11.1900 Kihelkonna v, Saaremaa – 14.02.1951 Stockholm
Karl Puusemp, 21.10.1903 Tähtvere v, Tartumaa – 18.06.1978 Türi
Otto-Rudolf Pärlin, 14.08.1887 Torma v, Tartumaa – 18.08.1964 Tartu
Viktor Päts, 18.04.1906 Pärnu – 04.03.1952 Moskva (Butõrka vangla)
Eduard Riisman(n) (Riisna), 06.03.1898 Juuru v, Harjumaa – 02.11.1990 Toronto
Ants (Hans Reinhold) Roos, 06.04.1885 Paide – 11.04.1962 New York
Vladimir Roslavlev, 26.03.1880 – 1945
Martin (Mart) Rõigas, 22.10.1908 Abja v, Pärnumaa – 13.07.1941 Vara v, Tartumaa (mõrvati punaarmeelaste poolt)
Mihkel Rõuk, 05.09.1891 Kabala v, Viljandimaa – 25.09.1941 Sverdlovski obl
Johan-Oskar Rütli, 19.12.1871 Ahja v, Tartumaa – 24.07.1949 Augsburg, Saksamaa
Karl Theodor Saarmann, 19.01.1893 Tallinn – 03.04.1948 Tallinn
Karl Selter, 24.06.1898 Kapu v, Järvamaa – 31.01.1958 Genf
Majandusminister (21.10.1933–09.05.1938)
Oskar Silde, 25.08.1900 Käina v, Hiiumaa – 12.01.1996 Tallinn
Oskar Albert Suursööt, 30.05.1893 Saku v, Harjumaa – 1950 Magadan
Priit (Friedrich) Suve (Zube), 31.03.1901 Uulu v, Pärnumaa – 20.04.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl
Toomas Takjas (Takkias), 06.03.1900 Kalvi v, Virumaa – 22.09.1987 Rakvere
Hendrik Tallo, 11.09.1893 Talli v, Pärnumaa – 09.05.1938 Kilingi-Nõmme
Nikolai Talts, 26.11.1890 Laiksaare v, Pärnumaa – 26.01.1949 Tallinn
Põllutööminister (21.10.1933–11.09.1937)
Herbert (Henn) Treial, 15.10.1905 Haaslava v, Tartumaa – 19.11.1941 Tartu (hukati Saksa võimu poolt)
Jaan Treumann, 11.03.1881 Hanila v, Läänemaa – 03.03.1941 Tartu
Mihkel Truusööt, 05.11.1903 Kloostri v, Harjumaa – 23.03.1993 Rootsi
Artur Tupits, 08.10.1892 Puurmani v, Tartumaa – 28.10.1941 Ussolje laager, Molotovi (Permi) obl
Anton Uesson, 12.01.1879 Haimre v, Läänemaa – 13.04.1942 Sverdlovsk (hukati)
Jüri Uluots, 13.01.1890 Kirbla v, Läänemaa – 09.01.1945 Stockholm
Esimese Koja esimees
Juhan Uuemaa (Neumann), 24.07.1903 Hummuli v, Viljandimaa – 10.04.1942 Kirov (hukati)
August Vann, 23.10.1884 Varbola v, Harjumaa – 06.02.1942 Sverdlovsk (hukati)
Richard Veermaa (Vreeman), 26.05.1901 Lasva v, Võrumaa – 19.02.1942 Ussolje laager, Molotovi (Permi) obl
Aleksander August Veiderma (Veiderman(n)), 07.04.1888 Vaikna v, Läänemaa – 23.02.1972 Tallinn
Mihkel-Voldemar Vellema (Velberg), 04.02.1889 Pada v, Virumaa – 06.04.1948 Tartu
Värdi (Ferdy) Velner, 27.09.1907 Sangaste v, Tartumaa – 14.09.1992 Tartu
Julius Voolaid (Vollmann), 26.06.1900 Tapa – 14.02.1966 Tallinn
TEINE KODA – LIIKMED
Friedrich Karl Akel, 05.09.1871 Halliste khk, Viljandimaa – 03.07.1941 Tallinn (hukati)
Välisminister (02.06.1936–09.05.1938)
Ado Anderkopp, 18.01.1894 Massu v, Läänemaa – 30.06.1941 Tallinn (hukati)
Johannes-Leopold Antik, 13.01.1885 Ulila v, Tartumaa – 1959 Tšerlaki raj
Linda Marie Eenpalu, 20.09.1890 Raadi v, Tartumaa – 04.06.1967 Pärnu
David Grimm, 24.01.1864 Peterburi – ??.07.1941 Riia
Heinrich Gutkin, 13.06.1879 Tallinn – 11.10.1941 Sverdlovski obl
Johan (Juhan) Ha(a)givang, 20.01.1878 Kasaritsa v, Võrumaa – 30.11.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl (hukati)
Johan Holberg, 20.02.1893 Sauga v, Pärnumaa – 08.04.1978 Chicago
Jüri Jaakson, 16.01.1870 Uue-Võidu (Karula) v, Viljandimaa – 20.04.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl (hukati)
Alma Jeets, 07.11.1896 Viljandi – 09.02.1979
Aleksander Kask, 29.11.1885 Lohusuu v, Tartumaa – 24.01.1950 Tallinn
Paul Nikolai Kogerman, 05.12.1891 Tallinn – 27.07.1951 Tallinn
Oskar Koplus, 24.04.1909 – 17.11.1975 Tallinn
Hugo Villi Kukke, 01.03.1898 Pala v, Tartumaa – 03.08.1942 Sverdlovsk (hukati)
Eduard Laaman, 12.02.1888 Samruki Eesti asundus, Krimm – 01.09.1941 Kirovi obl (hukati)
Kaarel (Karl) Liidak (Liideman), 12.11.1889 Sindi v, Pärnumaa – 16.01.1945 Nuia
Karl Luik, 12.07.1883 Koikküla v, Võrumaa – 05.03.1948 Tobolsk
Jüri Marksoo (Markson), 10.08.1876 Hal(l)inga v, Pärnumaa – 03.10.1941 Sosva laager, Sverdlovski obl
Aleksander Naeres (Naeris), 19.07.1885 Martna v, Läänemaa – 29.06.1942 Tavda, Sverdlovski obl
Victor (Viktor) Neggo (Neggu), 24.12.1890 Kuressaare – 15.06.1942 Molotovi (Permi) obl (hukati)
Johannes Orasmaa (Roska), 03.12.1890 Joala v, Virumaa – 24.05.1943 Vjatka laager, Kirovi obl
Anton Palvadre, 25.03.1886 Sangaste v, Tartumaa – 16.01.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl
Teise Koja II abiesimees
Aleksander Paulus, 15.02.1872 Uue-Vändra v, Pärnumaa – 18.10.1953 Stockholm
Ants (Antonius, Anton, Hans) Piip, 28.02.1884 Tuhalaane v, Viljandimaa – 01.10.1942 Nõrobi laager, Molotovi (Permi) obl
Johann Post, 11.09.1902 Sauga v, Pärnumaa – 01.02.1983 Tõstamaa kn, Pärnu raj
Joakim Puhk, 25.05.1888 Viljandi – 14.09.1942 Vjatka laager, Kirovi obl (hukati)
Mihkel Pung, 19.10.1876 Vana-Põltsamaa v, Viljandimaa – 11.10.1941 Sosva laager, Sverdlovski obl
Teise Koja esimees
Hugo Bernhard Rahamägi, 02.06.1886 Kurtna v, Harjumaa – 01.09.1941 Kirovi obl (hukati)
Aleksander Rei, 24.01.1900 Uuemõisa v, Saaremaa – 06.11.1943 Ussollag, Molotovi (Permi) obl
Jaak Reichmann, 28.05.1874 Tarvastu v, Viljandimaa – 01.05.1945 Tallinna vangla (hukkus)
Karl-Robert Ruus, 05.03.1899 Pangodi v, Tartumaa – 22.05.1946 Magadani obl, vangistuses
Aleksander Saar, 23.07.1883 Lustivere v, Viljandimaa – 01.04.1942 Kirov (hukati)
Karl Richard Benjamin Schlossmann, 19.02.1885 Puurmani v, Tartumaa – 17.12.1969 Stockholm
Juhan (Johan) Sepp, 05.06.1884 Pati v, Pärnumaa – 18.08.1953 New York
Jaan Soots, 12.03.1880 Helme v, Viljandimaa – 06.02.1942 Solikamsk (hukati)
Frits (Priit) Suit, 15.03.1881 Tartu – 20.04.1942 Sosva laager, Sverdlovski obl (hukati)
Harald Tammer, 09.01.1899 Tallinn – 06.06.1942 Gorki obl
Aleksander Tõnisson, 17.04.1875 Härjanurme v, Tartumaa – 30.06.1941 Tallinn (Patarei vangla, hukati)
Teise Koja I abiesimees
Aleksander Veiler, 16.03.1887 Aleksandri v, Harjumaa – 17.10.1950 Toronto
Hellmuth Weiss, 23.10.1900 Tallinn – 10.04.1992 Marburg, Saksamaa
Rahvuskogu Esimese Koja esimeheks valiti Jüri Uluots ja Teise Koja esimeheks Mihkel Pung
Hendrik Adamsoni Rahvuskogule pühendatud luuletus
Rahvusarhiiv
23. veebruar – Riigivanem esitas Rahvuskogule arutamiseks uue põhiseaduse eelnõu
19. mai – Rahvuskogu võttis vastu keskkooliseaduse muutmise seaduse, mis nägi ette kahetüübilise keskkooli: 5-klaasilise progümnaasiumi (baseerus 4-klassilisel algkoolil) ja 3-klassilise reaalkooli (baseerus 6-klassilisel algkoolil)
18. juuni – Rahvuskogu võttis vastu kutsehariduslike õppeasutuste seaduse, mille kohaselt jagati kutseõppeasutused kesk- ja kõrgema astme koolideks. Esimesed põhinesid kuueklassilisel algkoolil, teised keskkoolil. Kolmeaastane kõrgem kutsekool vastas gümnaasiumile ja andis võimaluse edasi õppida ülikoolis
28. juuli – Rahvuskogu kodade istungil võeti vastu uus põhiseadus. Põhiseaduse kohaselt loodi suurte volitustega presidendi institutsioon ja kahekojaline parlament. Põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938
„Äsja jõustunud uue põhiseadusega näib meil pikkade ootuste järel lõpuks saabuvat ajajärk, mis tõotab kaasa tuua normaalsemaid poliitilisi olusid. Kestev ja tülikas põhikorra-kriis on nähtavasti möödumas. Uus põhiseadus tahab jälle kehtima panna kindlama õigusliku korra ja rajada seaduspärased eeldused rahva aktiivseiks poliitilisiks eneseavaldusiks. Millisel seisukohal ka ei asutaks selle põhiseaduse aluseks võetud eri põhimõtete suhtes, tuleb igal juhul tervitada juba seda tõsiasja ennast, et meil on jälle tagasi jõutud põhiseadusliku korrani ja et uus põhiseadus selle ausal ja korrektsel teostamisel võib meid tagasi viia teatava, tõsi küll, üsna mõõduka demokraatliku režiimi juurde.“
„Meie uus põhiseadus on enam praktilise kui teoreetilise riigimõtte vili. Ajavoolud ja olud on teda mitmeti mõjutanud. Ometi, kui teda võrrelda meie teiste põhiseadustega, siis torkavad silma tema iseäraldused, mis annavad talle erilise poliitilise ilme. Ses suhtes võis meie 1920. a. põhiseadust nimetada – radikaal-demokraatlikuks. Radikalismilt ületas teda kõigi liberaal-demokraatlike põhiseaduste reas veel ainuüksi Gruusia demokraatliku vabariigi põhiseadus. Nagu Gruusia, nii on ka meie 1920. a. põhiseadus oma radikalismi taotlenud – vastuoksuses ainuvalitsuslikule mõttele. Nähes riigipeas monarhismi jäänust, püüti see amet kas hoopis ära kaotada, või vähendada tema õigusi miinimumini. Meie presidendi funktsioonid ühendati peaministri omadega. /---/ Meie 1933. a. põhiseadus on otsene reaktsioon sellele konvendi-korrale, seega siis ainuvalitsusliku mõtte uuestisünd modernse diktatuuri kujul. President-diktaatori määratute võimupiiride juures langes parlament ainult dekoratsiooniks, mida võidakse kasutada, kuni teda sallitakse, võidakse aga ka mitte. /---/ Meie 1937. a. põhiseadus on mitmeti kompromiss 1920. ja 1933. a. põhiseaduste vahel, eriti mis puutub presidendi võimupiiridesse. Selle kõrval kannab ta aga sootuks uusi jooni, mis eriti ilmsiks tulevad kodanike põhiõiguste kitsendamises, presidendi valimisviisi muutmises ja parlamendi teise koja loomises. Kokku moodustavad need üldpildi – konservatiivsest poliitilisest süsteemist, konservatiivsest demokraatiast.“
11. august – Rahvuskogu kodade istungil võeti vastu presidendi valimise seadus
„Presidendi kandidaadi ülesseadmine toimub salajasel hääletamisel. Kandidaadiks ülesseatuks loetakse isik, kelle poolt on vähemalt pool esindajatekogu seaduslikust koosseisust. Kui sellist enamust ei saavutata, hääletatakse teistkordselt, kusjuures valituks loetakse see kandidaat, kes saanud lihthäälteenamuse. Kui kaks või enam kandidaate on saanud ühepalju hääli, otsustab koosoleku juhataja küsimuse liisuga. Niisugune on Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise ja esindajate valimise viis.“
12. august – Rahvuskogu kodade istungil võeti vastu Riigivolikogu valimise seadus
Riigivanem Konstantin Päts pani Kadriorus nurgakivi valitsuse uuele administratiivhoonele
Riigivanem Konstantin Päts allkirjastamas Rahvuskogu poolt vastuvõetud põhiseadust ja selle elluviimise seadusi. Tallinn, Kadriorg, 17. august. Foto: A. Kalm
Rahvusarhiiv
24. september – võeti vastu ülikooliseadus. Valitsusel oli õigus määrata kohale rektor
29. detsember – riigihoidja kirjutas alla otsusele kuulutada Riigikogu V koosseisu volitused lõppenuks
Riigihoidja otsus Riigikogu volituste lõpetamise kohta
Rahvusarhiiv
Gori. Riigikogu matused
Tuntud ja tundmatu Gori. Tallinn, 2003.
Rahvuskogu avakoosolek, põhiseaduse ja selle elluviimise seaduste allkirjastamine ning nurgakivi panek valitsushoonele Kadriorus
Rahvusarhiiv