25. jaanuar – Rootsi andis NSV Liidule välja Saksamaa poolel sõdinud Balti riikide kodanikud, sh seitse eestlast
29. juuli–15. oktoober – toimus Pariisi rahukonverents. Balti riikide pagulasorganisatsioonid korraldasid mitmeid protestiaktsioone ja saatsid märgukirja, milles juhtisid tähelepanu Balti küsimusele. Eesti NSVd esindas konverentsil Hans Kruus
23. august – Stockholmis asutati Eesti Rahvusfond, mille eesmärk oli teabe levitamine eesti rahva saatuse kohta, koondada pagulasi ja võidelda Eesti iseseisvuse eest. Esindused olid ka teistes Skandinaavia riikides, USAs ja Kanadas. Fondi liidriteks olid August Rei ja Heinrich Laretei
Eesti Rahvusfond stardib
Eesti Teataja, 28. august
3. oktoober – Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium kinnitas määruse „Eesti NSV ja Vene NFSV vahelise piiri kindlaksmääramise kohta“. Suur osa Petserimaast ja Narva jõe tagused alad liideti Vene NFSVga